Sinanatelo saka Mamba

Nkhosi mamba

samkethe sinembovu emalangeni

kamamba akuvalwa ngemvalo esangweni kuvalwa ngemakhandza emadvodza

wena wadvwaba silutfuli singabantfuntfu kuhlatjiwe

wena wanhlavu tiyandinda tindindela emalangeni

wena wanhlavu atimshayi tiyamgeja tiyamphamphalata

nine balohwebho lugijima lubhaqa lukhanyisela umesisi

TAGA TESISWATI: TINTSANGA ATINCISHWE IMILIBA

TAGA TESISWATI

TINTSANGA ATINCISHWE IMILIBA
Lesaga sishiwo uma kwekhutwa umuntfu kwekutsa angabe asaya endzaweni letsite, kumbe angabe asatiphatsa ngendlela letsite. Sibonelo- " Sekubi langephandle kulamalanga mntfwanami, tintsanga atincishwe imiliba kulokubuya ebusuku kwenu."

EMAPHIKANKHANI AFELA ENKHANINI
Umuntfu longalaleli uma ekhutwa elulekwa utawutikhandza sekasenkhingeni kusasa ngalokuba nguGandz' etjeni kwakhe.

KUHLUPHA YONA INDLEBE LEVAKO.
Kushiwo umuntfu ekhutwa angafuni kulalela. Kutsiwa kuhlupha nje ngoba lendlebe iyeva, kube uyakhona ngabe uyayivala nayo ingakuva lokwekhutwa.

NALOMUDZE AKABONI AKABONI KAZULU.
Nalotsi uhlakaniphe kanganani kukhona langakwati. Lesaga sachamuka lesiya sikhatsi KaZulu kusabaleka bantfu labanyenti babheka enyakatfo, bebatsi nababaleka linyenti labo lengca kaNgwane njengaboSoshangane. Sekutsiwa-ke nalomudze akaboni kutsi kwentekani KwaZulu.

INDLU SIFU.
Ungabokhuluma ngemuntfu usendlini, kumbe nje ulangephandle uva konkhe, nawo emasondvo enyantsi kuwe!!

LICHWA LITONDZA SIHAMBI.
Umuntfu uma asekuhambeni wehlelwa ngito tonkhe tintfo letimbi bantfu bendzawo letingabehleli, kudzine kumangalise nje. Bese kutsiwa awu nembala lichwa litondza sihambi.

TIBONGO TENGWENYAMA MAHLOKOHLA WAMBANDZENI

TIBONGO TENGWENYAMA MAHLOKOHLA WAMBANDZENI

Mahlokohla lomnyama, ngulondzatja ngentsamo
Lohlokohle timbiba taphuma tenta buhlakalala,
Taye tayawubanjwa ngudaladi esangweni
KaZombodze wemagugu.
Ngwane Lulakane nekhaya netsafeni,
Bebatemdzindz' umkhaba.
Uyisaphi kuLancabane?
Ngwane usona nonani,

Loku bahlaba tinkhomo bayahlindzisana,
Mngce kushe kube sehlobo,
Kuye kusuk' emalangabi.
Hlangu sinembele wenkhomo.
Ntsambo katetfwalwa kaZombodze wemagugu.
Wahlohla-ke dvoye!
Nangelutsi lwemkhonto bewungahlohla.
Ngiyamesab' umtakaMadzanga,
Wabit' inkhosi ngebudzatja,
Waye wayibita ngebugeletjane.
Hhululu!

Wehle njani emahlatsini lamadze?
Kantsi ngaseMamphondvweni.
Ngingayitsatsaphi inkhosi lengangaNgwane?
Ngiyikhwet' etu kweMdzimba.
Mlom' ufika ezulwini.

Ngwane emantini ngimfanisa nesitiba;
Ngwane endleleni ngimfanisa nalevundlako;
Ngwane emitsini ngimfanisa nemnyamatsi;
Ngwane embutini ngimfanisa nesiphongwane;
Ngwane enkhomeni ngimfanisa nenshivatane.
Ngcabiya teluhlunguhlungu tiyababa.
Mkhondvo wetindlovu awulandvwa,
Uyawulandvwa bafana basetingadzeni.
Mhhamuta bantfu bangenaboya Ngwane.
Ligodza lakaZombodze
Kadze liwagil' emadvodza emacakala.
Inyoni ledlalel' emahubhen' etintsaba.
Ingwe ledl' ematfole etinyatsi.

Buhle baNgwane bungididile,
BungangaVimba kanye naMashongololo.
Uyephana yela Ngwane!
Ngekupha tinyoni teMamphondvweni,
Tidla atiwesuli umlomo,
Wapha Cayitane,
Wase uyawubita Bhebhebhe,
Kutsi kuyadliwa eMamphondvweni,
Wase uyewubita lelikhulu
Lelinemphandl' enhloko.

Buhlalu kabuhlangan' entsanyeni,
Ingani kuCikose buyahlangana.
Umvemve wakitsi ngete ngawubeka emutaneni,
Ngingawubeka kaZombodze wemagugu.
Ngwane phani losemnyango,
Losemsamo umtsambekele.
Mbhabha ngajozi lakhe.

Nkhomo taphela tinselo tiy' emtini wakho
EMamphondvweni.
Uyadzela mfati waseSigombeni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Uyadzela mfati waseNyakeni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Uyadzela mfati waseMafutseni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Liyoshoshobala ngesikhala lesasishona
Khuzwayo waMahlalela waNkhosi.
Uyadzela mfati wakaMshikashika,
Walibuka lijaha laNdaba.

Uyadzela mfati wakaMkhweli,
Ngekubuka lijaha laNdaba.
Intfumbeleti yaDlamini,
Itfumbelete futs' emahlatsini eMadvokanyawo.
Uyadzela Mashicela,
Ngetulu kweLubombo,
Walibuka lijaha laNdaba.
Lugobe lukhulu lusihlalele,
Lubitwe ngemadvuna akaNgwane,
Akubitel' imphi yesilungu.

Buhle bungandlati teShowe,
Tona timashob' ahlula ludzaka.
Lowadzabula kuLongwevu,
Wayifulel' indlu yeMbabane,
Wentel' emadvodza khona
Atekuba mphunga.

Mdlovu bawuhlabile,
Bawuhlab' ekupheleni kwetimphondvo.
Wayishay' inhloko yaLembelele waSobhuza!
Bayethe!
Wena waphakatsi!

TINANATELO

TINANATELO


TSIKATI
Ngcenge.
Nhlantana lencane
Ledlalela emfuleni.
Mntungwa enhla kwendlela.

MKHATJWA/MKATSHWA
Ndwandwe.
Nxumayo.
Wena waseGudu.
Nkhabanhle zombiyi.
Wena waseBuhleni.
Wena longadli siphandamazaya,
Ngoba siphand' ezayeni.

NHLEKO
Mgilija.
Mgcwango lomhlophe
Netinyawo takhe tekunyatsela.
Nyangandvuna.
Mahluzu lowaphalala emazubukweni.
Ngubo yengwe, yengwenyama.
Wena wanonela ekhatsi njengendlati.

MKHABELA
NaboNkhosi.
NaboNgwane.
Mkhonkhosi.
Mabhengu.
Mehlame waMvila
Lonyawo tiluhlata njengencoshane.
NaboZikodze waNgwane.
NaboMtsalatsala wakaLakubheka.
Wena wabamba wabuyelela.
Wena wabamba emajozi.
Mbambo katibalwa,
Tibalwa lishumi lemadvodza.
Mabhengu lobovu lonjengentsaki
Inyoni yesihlambo.

MDZINISO
Lukhambule lwekunene,
Lolumacata amhlophe lwaboNkhosi.

MAVUSO
Mavuso waNgwane.
Ncele lekhohlwa leMtimkhulu,
Lelakhohlw' umuti,
Lawunika bafokatane.
Wena wenjojo leyaya emfuleni.
Mavuso waButwako.
Wena wakhokhotela esibayeni kaMaphanga
Ngendzaba lesabekako.

MKHWANATI/MKHWANAZI
Shiba.
NaboNkhosi.
NaboNgwane.
Wena watalwa yindvwandvwane yelitulu.
Ndvunakati

TINANATELO

TINANATELO

MABITELA
Mkholo lonsundu
netinyawo takhe.
Nyoni leyakhala ngemancondvo
umlomo uhleli.

MABUZA
Mshengu!
Shabalala!
Ludvonga lwaMavuso waNgwane.
Ludvonga lway’ eMbo lwabuyelela.
Dvwabasilutfuli!
Singabancwaba seta nemlandzakati.
Wena wabut' indlela kuShabalala.
Mbhonca londlebe tikhanya lilanga.
Nine lenacedza Lubombo ngekuhlehletela.
Simancamanca matsanga lamahle.
Ngatsi entfombatane.
Mshengu.

MTSHALI
Hlabangane.
Mantjinga.
Magalel' agase lonjengengwenyama.
Nselendvuna.
Khondlo.
Mlambo.

MAHLINDZA
Jiyane!
Zosongo!
Mkhatsini!

MATSE
Msutfu!
Gasolo!
Mtilankhatsa!
Mlandzelalanga!

MDLULI(BHEKISWAKO)
Bhekiswako!
Lowabhekis’ inkhosi elusaseni.
Matalankhosi!
Sukuta!
Luvuno longenamahloni.
Phika sinemandla.
Mlimi wansindze,
Bantfu balim’ emafusi aboGembe.
Mlisane

NGUBENI
Mntungwa.
Nkhomo!
Luvuno!
Ncobokati!
Mphindzela!
Mgudlu wemadvodza,
Batsi ungabulali inkhalankhala ngoba yasita bakenu

Mdluli surname

Mdluli surname


When the Dlamini people left Embo they moved downwards. Along the way they noticed that there was a tribe that was well organised and had a rich chiefly background. They also noticed that they had profound understanding of sacred medicines. It was not easy to incorporate this tribe let alone attack them because they also had strong sanctuaries. 

Spies were sent to go and spy on them and before they could even reach their fortress they met a man who looked strange in costume and posture. Some suggested that he should be killed whilst others suggested that they should spare his life. Eventually they agreed to spare his life, so they took him (bendlula naye ngendlela). They then decided to send him with his brothers to go find a place where they could stay.

He went to look for the place, but, together with his brothers, they did not report back. Another group was sent to go and look for the first group. They looked for them until they found them thus they became known as Bhekiswako because they looked for the first group until they found it.

The first group became known as Sikhandzisa because they were found by the second group. The two groups were spared of their lives all because the first man kwendlulwa naye ngendlela they then became known as baka Mdluli.
Here is the science. Mdluli was found along the way and instead of killing him the Dlamini spies could not because he was favoured. Now in the midst of adversity, there is favour that lingers on the life of a Mdluli person. There were lots of enemies that wanted to destroy this chiefdom. Out of God’s favour they survived until the Dlamini came and incorporated them. He was sent to go and spy good land that would settle the large tribe and with few regiments, they tracked dangerous forests and mountains.

They found the land and instead of rushing back to report they decided to stay a little longer until the second group was sent to go find them. The second group did not attack the first group to the delight of their new leader Dlamini.
There is determination and patience in the veins of a Mdluli person. It is determination that made them trail through the thick forests and even though their new master had thought that if stronger tribes dwelled in that place the Mdlulis would be first to be killed. 

They also have focus and patience. They trailed through dangerous mountains and arrived in a safe place. They have in them the power and strength to survive any hardship. It is very dangerous for a Mdluli person to be talkative.
They are principled, hard workers, organised and humble. See that in the life of Labotsibeni who in the midst of adversity came out victorious. Labotsibeni from childhood was determined to overcome obstacles.

Unity seems to be another virtue of these people as the second group did not attack the first even though they seemed to have failed to report back on time. Good organisation skills posed by a Mdluli person made the first group settle in a good place and they took their time to settle and prepare for the arrival of the whole big group.

A Mdluli person always avoids short cuts in life. They do not rush things. A true Mdluli girl will strive to make her marriage work. Giving up is not in their DNA. She would strive to make her husband realise that in losing a Mdluli woman, he would have lost a diamond for a stone maybe. A Mdluli man does not lay a hand on a woman.

He strives to provide for his family and be a good father to his children. A Mdluli person is particular with details. For example it was discovered that where the first group stayed were strong hideouts, trees that could be used for sacred medicine. They stayed long there because they were still accessing the place.

Today, Swaziland enjoys cultural festivities such as Incwala which cannot be danced without the presence of the Mdluli people. Mdluli, Matsebula, Mkhatjwa, Mkhonta and Motsa are among the surnames that are respected for the sacred tasks that they do.

Do we still have a pure breed of Mdluli people who shall carefully consider this science that form a true Mdluli breed? Do you know that the combination of a Mdluli man with a girl from either Mabuza, Dlamini, Mhlanga, Ndlela, Motsa, Matsebula, Shabalala, Sihlongonyane leads to the birth of a true Mdluli breed?

BakaMDZINISO

BAKAMDZINISO

BoMdziniso, boLukhambule lwekunene(labanye batsi lolukhulu) lolumacata amhlophe, bahlobene nebakaTfwala.

BakaMdziniso labadzala bakhona batsi badzabuka kubakaShiba. BakaShiba nebakaMkhwanati endvulo bebaphatsa timbokodvo tenkhosi, basila sijindane(ligwayi lemakhala), baphindze bente nemutsi bewubitwa ngemdziniso lowawusetjentiswa emphini nasekutingeleni. Ngwane wesitsatfu ngesikhatsi akhe eTjeni laNgwane(Tshejuba ngaseLuphongolo), bebakhe naye bakaShiba. Nangesikhatsi asasuka ayekwakha kaZombodze bahamba naye.

Lokucakako kepha kwekutsi bakaMdziniso nome batsi badzabuka kubakaShiba, kepha batsi abatsatsani nebakaTfwala, boLukhambule. Ngabe loko kusho kwekutsi boTfwala, Motsa, naboMkhwanati, Shiba bahlobene?

Ingwenyama Somhlolo uma asaya eMdzimba wahamba nabo bakaMdziniso, wababeka KaGwabe naKaNdinda. Mdlankunzi Mdziniso abengulomunye wetindvuna taSomhlolo. Mdlankunzi utala Nyamayenja labeyindvuna yelibutfo lenkhosi Mswati iMigadlela. Sekutsi kamuva sekubusa inkhosi Mswati sekutfunyelwa umntfwanenkhosi Lukhwabitsa waMswati kutsi ayobusa KaGwabe naKaNdinda. BakaMdziniso base bakhala ngekutsi Lukhwabitsa uyabahlupha.

Kutsite emva kwekukhotsama kwenkhosi Mswati, kwabekwa umntfwanenkhosi Macaleni, lowetsiwa libito laLudvonga wesibili. Nako-ke naye Ludvonga asasheshe akhotsama, lokwenta kutsi kusuke umbango emkhatsini kwebantfwabenkhosi Mswati. Lomunye walabo bekunguMbilini waMswati, labekanguMgadlela ngekubutseka. Ngekubekwa kwemntfwanenkhosi Mbandzeni, lowanikwa laDlamini wesine, Mbilini asuke abalekele emaBhunwini eMashishini(Lydenburd) eNtalasifali. Utsite nakasuka lapho Mbilini wayekwakha enhla neNcikinyane(ngase-Lothair).

Sewuyasuka umema bakaMdziniso Mbilini kwekutsi batewuhlala naye ngase-Lothair ngobe afuna lolwati lwabo lwemdziniso. Basuka labanye bakaMdziniso kaGwabe nakaNdinda bayawuhlala naMbilini. Sewuphindze uyasuka futsi Mbilini uyekwakha endzaweni lesibitwa ngeTafelberg lamuhla, lapho iNtombe itsela khona eLuphongolo, bahamba naye bakaMdziniso.

Nyamayenja Mdziniso labekayindvuna yeMigadlela, njengobe sesibonile, utele Mtfwalo kuDvumako wakaManana, uLaMcusi, dzadze waboMashila, labekasikhulu sebakaManana eMkhondvo. Mtfwalo wakhulela emtini waseMbekelweni kanye nemntfwanenkhosi Bhunu, bakhuliswa yinkhosikati Nabotsibeni. Mtfwalo walunywa yinja, waba nesilondza lesala kuphola. Sekutsiwa akatsatfwe asiwe ekhabonina kubakaManana. Lapho Mtfwalo, asaphilile, wesuka waya eVogrosi(Volkrust) eNtalasifali lapho atfola khona umsebenti, angena sikolwa ebusuku. Ngemnyaka wa-1897 waphehlelelwa esontfweni lemaLuthela, wanikwa libito la-Johannes. Nga- 1902 wabuya KaNgwane asangumvangeli, wacala kushumayeka kuGege. Sekutsi kamuva nga-1918 iNdlovukazi Nabotsibeni seyiyambita Mtfwalo kutsi atosebentela eMbekelweni.

BakaMdziniso njengobe bahlobene nebakaTfwala, njengobe bakaTfwala batila bubendze, lubendze nensangu, singete sati nome nabo batila kona loko na?

TINANATELO
Mdziniso.
Lukhambule lolukhulu(lwekunene)
Lolumacata amhlophe lwaboNkhosi.

TAGA TESISWATI 5

TAGA TESISWATI

EMEHLO NAMABILI AYABONISANA.
Kuhle kuba nebantfu labakubonisako lapho wenta khona emaphutsa, ngako ungenyanyi uma umuntfu akutjela emaphutsa akho ngobe uyakulungisa kutsi wente lokungiko.

HAMBA SANDLA, BUYA SANDLA.
Kuyasitwana nanibantfu. Kungabi kutsi wena solo ucela lusito kepha umuntfu nasafuna lusito kuwe sewumlahlela tandla ngobe naye akayuphindza akusite.

LONKHE LIMASEKO MATSATFU.
Yonkhe indzawo inetinkhinga takhona. Wena ungatfutsa eNhlangano utsi uyekwakha eMbabane ngobe utsi kuncono khona, kantsi nakhona utawufike uhlangane netakhona lobungatati ngobe ungakahlali khona. Kususelwa ekutsini kadzeni bekuphekwa ngemlilo waphasi etiko. Lapha etiko-ke bekubekwa ematje lamatsatfu, emaseko, lebekutsi nome umlilo sewucimile wona abesolo abambe kushisa kushise nje nalandlini. Ngesintfu-ke bekubekwa emaseko lamatsatfu etiko, kute lapho bewutfola sekubekwe lesinye sibalo khona. Kuphindze kutsiwe lonkhe linabondozolwane balo.

NASOBHUZA UYAHLETJWA.
Kute lekungakhulunywa ngaye lakulomhlaba. Wonkhe umuntfu bakhona labamkhuluma kabi nome ngabe ulunge kanganani, nome angenta kahle kanganani. Kepha bakhona labatawubona emabala kuye. Kususelwa ekutsini Sobhuza abeyinkhosi beyitsandvwa kakhulu. Kepha nanaye bakhona bebamhleba.

SIBINDZI UYABULALA, SIBINDZI UYAPHILISA.
Ngemagama lankha lashiwo ngumuntfu losatidzelile, losatilahla ematsambo, losatsi akwenteke lokwentekako. Ngobe kulesinye sikhatsi nome ungati nome utawuphumelela kufuneka uvele wente sekuyobonakala khona ngobe nakaMakhanya kwatikhanyela. Ugwinye litje nje utsi sibindzi uyabulala, sibindzi uyaphilisa ngitawubona-ke lamuhla kutsi uyangibulala nome uyangiphilisa.

SILILO KASIPHELI.
NgesiSwati kulilela umuntfu lofele akupheli, ingci nje nangabe bewungekho mhla wekushonelwakwakhe. Nitakutsi mhla nibonana, ngeSiSwati, ucale umlilele, bese-ke niyachubeka niteka letinye.

TIBANJWA NGALETIKUDLAKO.
Wonkhe umuntfu unentfo layitsandza kakhulu. Uma-ke wena umfuna lapho amncane ngakhona tfola kwekutsi utsandzani, bese usebentisa loko lakutsandzako. Angitsi nje nemntfwana nabafuna angesabi kumbe usiwe kadokotela bavele bametsembise kutsi uma angenukhala bamtsengela emaswidi, nembala kuticinise kwemntfwana kuve leli lemaswidi.

TONKHE TITIBA TIYAWUGCWALA SIHLABATSI.
Kute lokungeke kuphele lakulomhlaba. Konkhe lokukhona kutawuhamba kushabalale.

UMTSAKATSI AKANCENGWA.
Umuntfu lomubi akancengwa ngesiSwati, ngobe nitabe solo nincengana naye asuke yena anente silo sengubo. Ngobe vele mubi ngusidlani, unenhlitiyo lembi.

BAKAMNISI

BakaMnisi

BakaMnisi, boMvuleni, boNkhophe timayaka, ngendzabuko babeSutfu. Bebakhe kusuka eDlomodlomo, eManzana, kubheka emphumalanga kuya kaNgwane kufaka ekhatsi lapho sekusiciwu khona setilwane iMalolotja kuye kuyokhawula ngeMbuluzi lemnyama. Bebakhelene nebakaMncina nebakaMagagula nebakaMaseko.

Mnisi utele Madlalisa naLukhambule. Madlalisa utele Manyovu lokunguyena tindlu letinyenti letikhona takaMnisi tiphuma kuye. Manyovu lo lelinye libito lakhe shengatsi bekunguMantjolo, abakhe lapho sekukuseSidvwashini khona lamuhla.

ENtabamhlophe kunesitiba, lekutsiwa sitiba sakuMantjolo, lapho kutsiwa khona wakaMnisi akaminti khona. Kutsiwa bekutsi nome kunembango webukhosi, batsatfwe laba lababangako basiwe kuso lesitiba,bafakwe ekhatsi nesikhuni lesivutsako. Lotawuphuma naso sivutsa kusho kutsinguye lokhetfwe ngulabadzala bemaMvuleni.

Ekufikeni kwebakaDlamini uma basuka eShiselweni babakhandza babuswa nguye Manyovu, lobongwa kutsiwe nguManyovu labengadzinwa nakusutela. Ikhona lenye indlu yaseSilotfwane, yaLukhambule waMnisi, umnakaboMadlalisa uyise waManyovu.

Somhlolo ekuhlaselweni kwakhe nguZidze wasuka eShiselweni wayekwakha dvute naseSinceni, wakha umuti wakaPhungalegazi. Nakhona lapho Zidze wamhlasela, wasuka Somhlolo wabalekela kubakaMaseko ngaseBhunya kuKhabangobe. Kusuka lapho wagudla liGwa(Vaal) wenyuka nalo wesuka wacondza enyakatfo wayewukhosela kuMagobhoyi labengumntfwanenkhosi wesive sebaPedi labakhe dvute neDlomodlomo. Ngalesikhatsi akhile la eDlomodlomo sewuyacala uhlasela letinye tive abakhelene nato. NebakaMnisi kungenteka kwekutsi wabahlasela ngaso lesikhatsi.

Kutsite sekubusa inkhosi Mswati, Manyovu sewuyakhotsama. Loko sekususa umbango kubasabakhe Manyovu, boNjinji, naNkhundla, naMsundvuka naMajahane. Njinji asuke abulale Msundvuka naNkhundla. Lesento sakhe samecatsa nenkhosi Mswati lowabahlasela bakaMnisi wabachitsa. Lokunye lokwenta abahlasele,kutsiwa ngaloyo mnyaka lana kakhulu litululenta tikhukhula. Kwatiwa ngabo boMnisi labente letikhukhula.

Njinji wabaleka, banalomunye lokungatiwa kahle ngaye, Hanisi waMitsi, behlela eMhlongamvula. Bengca bayawukhawula ngeLukhahlamba(Drankensberg). Baphindze bancandzeka babuya batekwakha dvutane neMkhomazana ngaseSilobela(Carolina).

Tindlu takaMnisi time ngalendlela:

YAMSUNDVUKA(BADPLAAS)
-------------------------------------
Mnisi utele Madlalisa, lotele Manyovu, lotele Msundvuka, lotele Maloyi lotele Mkofumane, lotele Bhekumuzi.

Bhekumuzi wabekwa ngewe-1992 njengenkhosi yesitiba.

YALUKHAMBULE(EMAPHALALENI)
---------------------------------------------
Mnisi utele Lukhambule, lotele Madludlu, lotele Sihhamula, Siphungo, lotele Madludlu 2.

Laba bebakhe eSilotfwane, kepha ngesikhatsi kusukunyiswa siciwu sakuMalolotja basuswa baya eMaphalaleni. Sihhamula utele Gobindvodza,Siphungo, Mcebi naMashopha. Gobindvodza abeyiNyatsi ngekubutseka futsi bekunguye bekumele alandzele Sihhamula kepha wasala emphini yaseMshadza kaSikhukhune banaMashophi naMcebi. Siphungo yena abeyiNdlavela.

YANKHUNDLA(BEDESKUDI)
-------------------------------------
Mnisis utele Madlalisa, lotele Manyovu, lotele Nkhundla, lotele Ndlalambi, lotele Dvuma, lotele Ndinda,lotele Makhubalo.

YASETJENI LEMBUBE
---------------------------
Mhhomeli utele Maliwa. Shengatsi iphuma kuNjinji lendlu nome kungatiwa kahle.

TINANATELO
-------------------
Mnisi.
Mvuleni.
Nkhophe timayaka.
Lwandle kaluwelwa,
Luwelwa tinkhonjane,
Tona tiphaphaetulu.
Gwadlagwadla.
Nine nangena kuMantjolo
Naphuma nesikhuni sivutsa.
Nine beMhlongamvula.
Manyovu lobengadzinwa nakusutela.

TIBONGO TENKHOSIKATI NANDZI WAMATIKWENI NKAMBULE

TIBONGO TENKHOSIKATI NANDZI WAMATIKWENI NKAMBULE

INkhosikati Nandzi beyitalwa nguMatikweni wakaNkambule, ingwazi lenkhulu yeNkhosi Mswati wesibili, eBuseleni. Wendza enkhosini Mswati, dzadzewabo Tibati waba yinhlanti yakhe. Abehlala eGunundvwini lebekungumuti waMswati. Ufike watala Mbandzeni.

Nandzi wabulawa yiNkhosi Mswati ngeligama lelachamuka endvuneni Khambi wakaSikhondze. Khambi lo kutsiwa banyenti bantfu labafa ngenca yakhe abacambela laluhlata enkhosini umsila utalele incawane kantsi bamsulwa. NakuNandzi kwaba njalo.

Nandzi waGasolo kubeSutfu.
INkhwabazane leyabatjelwa timbilapho,
Talabanye tiyahlamusa.
Lodlala bakufilisa bafilisi.
Wena wafilisa Majozikazi wakakaZulu.
Mbukwa masoka endlunkhulu,
Bese bayakusolisisa bafokatane;
Babe boLombambiso kubakaMkhabela,
Wavunyelwa nguKhambi kubakaSikhondze,
Indlovu ibaphikisa ngemalanga
Lamabili latiwako.
Bakwentakalisa emaweni,
Bentela lilanga kukhanya.
Wena weGunundvwini.
Nkhosi.

Ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza

Image may contain: 1 person
Nayo-ke ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza waNdvungunye waNgwane waSidvwabasilutfuli waLudvonga lwaMavuso. Lamanye emabito akhe nguNgwane wesihlanu, nguMahlokohla, nguHhili, nguKhothamazecumhlanganiso.

Nguye Mahlokohla lomnyama,
Londzatja ngentsamo;
Lohlokohle tiimbiba tenta buhlakalala
Taye tayawubanjwa ngudaladi
Esangweni kaZombodze wemagugu.
Ngiyo ingwe ledl' ematfole etinyatsi.
Ngiyo inyoni ledlalel' emahubheni etintsaba.
Nyoni tidla atiwesuli umlomo.
Nkhomo taphela tinselo
Tiy' emaMphondvweni.
Ngiyamesaba umntakaMadzanga
Ngoba ubite inkhosi ngebudzatja,
Wayibita ngebugeletane.
Buhlalu kabuhlangani entsanyeni
Ingani kuCikose buyahlangana
Uyezwa wena waphakatsi!
Bayethe!

inkhonto iyancengwa

Nango-ke makoti netimphelesi takhe acela inkhonto emtini. Phela NgesiSwati kutsiwa inkhonto iyancengwa. Utawutsi nafika kuninatala acele kukhonta. Bese uyambuta uninatala kwekutsi utfunywe ngubani, aphendvule yena ngekusho libito leyise kutsi utfunywe nguNtabezikude. Bese utsi uninatala kulungile mntfwanami

Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli



Image may contain: one or more people
Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli. 

UNabotsibeni utalwa nguMatsanjana. Kwatsiwa nguNabotsibeni ngoba watalwa mhla uyise ahambe nemphi yaMswati kuyohlasela inkhosi yebeSutfu kutsiwa nguTsibeni libito layo. Kubuye kutsiwe nguLabotsibeni. 
Kwatsi nakufa uyise, Nabotsibeni watsatfwa ngumnakaboyise Matsanjana Mdluli labeyindvuna eLudzidzini wayawuhlala naye. Ngulapho ahlangana khona naMbandzeni, angakabi yiNkhosi Mbandzeni asesengumntfwanenkhosi waseGunundvwini.
Watfola bantfwana labane; nguBhunu, nguLomvazi,nguMalunge bese kuba nguTongotongo.
Nakukhotsama Mbandzeni waba yiNdlovukazi ngaBhunu labesayinkhosi. Kwatsi nakukhotsama Bhunu ngemnyaka we-1899 walibusa lakaNgwane abambele Nkhotfotjeni labesaseluwane lolubovu. Kwadzimate kwaba ngu-1921 lapho abekwa khona wanikwa libito laSobhuza wesibili.
Nabotsibeni wasukumisa sikhwama sekutsenga umhlaba khona emaSwati atewulima, wasukumisa sikolwa sakaZombodze, wacala lisontfo lemaSwati, waphindze watsenga umshini wekucindzetela ngobe aneliphupho lekusukumisa liphephandzaba lemaSwati.
Lokutsi kaNgwane kuze kutsiwe nguKagogo kwacala ngaye Nabotsibeni ngoba iminyaka beseyihambile, ucabange umuntfu lowendza kusaphila uLaZidze kutsi abesanganani-ke! Sekutsi nakukhulunywa ngelakaNgwane kutsiwa nguKagogo uNabotsibeni.
Wakhotsama ngewe-1925.
Nguye-ke uMlunguti wendlovu ivaliwe
Ivalwe ngemaphama etibhamu.
Mkalabhane ongadinwa ngamaveyisi
UMgwami longavutfwa nasetiko
Lowehlule timbita tebelungu nemaSwati
Mtimba longadzabuki yinhlamba yemaSwati.
INjuzalala kaMndindane kaLuvuno.
Nguye Nhlitiyo lebovu njengeyemamba.
Unyatsele iMbabane
Yase iyadvungana.
Lubhalule emant' abovu.
Ndzindzindzi 
Unjengelitulu lemaNhlengu,
Lona litsi lidvuma
Libe lindzindzitela.
Mahlasela ngelilanga, 
Emakhosi ahlasela ngemphi.
Mashesh' ayinike,
Ngoba uyinike kaManzini edolobheni,
Talukati takhasa ngemadvolo.
Nkhosi!
Ndlovukazi!

INKHOMO YEMGANO

INKHOMO YEMGANO


Inkhomo yemgano yinkhomo lesuka nentfombi kubo, leyinikwa nguyise, uma iganiswa nome yendziswa nguye uyise. Ihamba nayo iya le emtini.

Lenkhomo ifike ingangeniswa yona noma umtsimba ungena, itawuze ingene ngakusasa umtsimba sewenyuka sewusuka emfuleni, ungene uyichuba ngembili udzine uyoyifaka esibayeni. Sekutakutsi emva kwekutsi ugidze umtsimba makoti sewutawungena esibayeni aphetse indvuku layinikwe nguyise afike ashaye ngayo lomgano. Lokushaya lomgano usuke akhombisa kwekutsi ula nje yena utfunywe nguyise, uyendziswa.

NgesiSwati umnumzane uyasuka nje nakaboba likhaya lapho khona intfombi yakakhe itawuphatseka kahle khona, asuke ayibite atsi mntfwanami ngicabanga kukwendzisa lapha kaSibanibani, nentfombi ivume ngobe ihlonipha uyise. Kanjalo nje sewuyaphuma umtsimba uya kulelo khaya. Ngalomgano-ke loyise ucelela umntfwanakhe inkhonto kulaba bekunene ngoba abakasomi nekusoma. Umnumzanne uma ngabe anemandla-ke umgano upheleketelwa ngulenye inkhomo lebitwa ngemshoba (lishoba lemgano) nome bukhati.

Intfo beyenta banumzane baganise kakhulu ngulokutsi ngesiSwati umfati wekwendziswa nguye lofika adle umuti, lokusho kutsi indlalifa itawutalwa nguye. Uma afike wakhandza kunabozakabo labatiganela bona, ufika abe ngetulu kwabo lowekwendziswa nguyise noma afike muva. Yena uba ngaphansi kuphela kwemfati lonesibongo sagogo walapha ekhaya lotala umnumzane.

Naye gogo walakhaya ungephasi kepha kwalotalwa yindvuna, naye longephasi kwalotalwa sikhulu kumbe ngumntfwanenkhosi, naye longephasi kwalotalwa yinkhosi. Kepha nje uma kulikhaya lemfokatana nje loyo lowendziswe nguyise ufike awudle umuti. Banumzane labanyenti-ke bese bayabendzisa bantfwababo ngekubona loko.

Tinanatelo - ZIKALALA

Tinanatelo - ZIKALALA

Khuzeni.
Mhayise
Mbangalulaka.
Masilakuphepha.
Wena ungashaywa ngendvuku,
Ngoba indvuku uyayilandzela.
Meluleka.
Sokati.
Dvungamanti ngetinyawo.
Sikhomba munye njengemtsakatsi,
Batsi kawuloyi kantsi uyaloya.
Wena wakaLaMaphosa.
Sitsandz' inkhosi.
Buso benkhomo kanye
Netimphondvo tayo.

Tinanatelo - VILANE

Tinanatelo - VILANE

Khota.
Mkhulandle.
Mncane.
Mnabela.
Dlamane waKhota.
Masisa libalele njengenkhosi.
Vukani njengebalandzakati.

Tinanatelo - MBHAMALI

Tinanatelo - MBHAMALI

Mveni.
Tfoleni.
Wena lowageza ngelubisi emanti akhona.
Wena lomanangananga njengemphangele.
Wena waseBuhleni.

Tinanatelo - NHLENGETFWA

Tinanatelo - NHLENGETFWA

Mahlasela.
Msutfu.
Nkhomonye,
Labanye bankhomo nyenti.

Tinanatelo - NKHABINDZE

Tinanatelo - NKHABINDZE

Mcusi wendlunkhulu.
Ndlondlo leluhlata leyadla bulongo.
NaboKhilimba.
NaboKhuba lekulima.
Mafuyankhabi.
Mahl' emaCusi naliyoshona.

Tinanatelo - NHLEKO

Tinanatelo - NHLEKO

Mgilija.
Mgcwango lomhlophe netinyawo takhe tekunyatsela.
Nyangandvuna.
Mahluzu lowaphalala emazubukweni.
Ngubo yengwe, yengwenyama.
Wena wanonela ekhatsi njengendlati.

Tinanatelo - SITHOLE (KuMbulungwane)

Tinanatelo - SITHOLE (KuMbulungwane)

Zikodze.
Phangakufa.
Lindzamkhonto.
Dzindza singeva.
Wena weNyati yaMswati.
Wena waMaphangela,
Lowaphangela tinkhomo temadvodza.

Tinanatelo - MASINA

Tinanatelo - MASINA

Lutsala.
Mngomakati.
Mancele.
Khombelwako.
Mavutfwel' ekhatsi njengelihwaba.

Tinanatelo - MALINDZISA(TFWALA)

Tinanatelo - MALINDZISA(TFWALA)

Tfwala.
Lukhambule.
Mnyamandze.
Tfwala leMtimkhulu.
Lukhambule.
Wena loluhlata njengencoshane.
Wena wakaLaSiwela naboNgwaca.
Khandzelakati.
Wena wadla umkadzadzewenu,
Watsi akananyongo akanamhlehlo.

Tinanatelo - MAMBA

Tinanatelo - MAMBA

Nkhosi.
Mamba lendze leseNsokonsokweni,
Leyakhwacel' uMkhwakhwa neNgwavuma.
Siwelela lesimkhon' umatima.
Sigubudvu singumuntfu singuMswati.
Ntfulini.
KaMamba akuvalwa ngetimvalo,
Kuvalwa ngemakhandz' emadvodza.

Tinanatelo - MSIBI

Tinanatelo - MSIBI

Ndlondlo.
Bashise.
Mabuya lowabuya naseMgangadza.
Ndlondlo leyadla bulongo yalibala.
Guliwe.
Gasa waSiwela.

Tinanatelo - KHUMALO

Tinanatelo - KHUMALO

Mntfungwa loluhlata njengencoshane.
Mbulazi loluhlata.
Labatsi badl’ umuntfu
Bebamyenga ngendzaba.
Labadla timfe letimbili kepha
Likhambi laphuma lilinye.
Mzilikazi waMashobane.
Mabaso lowabas’ entsabeni
Kwadliwa lishona lilanga.
Sawela.
Nkhomo tavula incaba ngetimphondvo
kulaseNgome.
Bheje.
Lowabhej’ eNgome kwabonakala.
Labala kudl’ umlente kaBulawayo.

Tinanatelo - KUNENE

Tinanatelo - KUNENE

Madvonsela.
Mtimandze.
Bhambo lunye,
Tingaba timbili tafuta ekhabonyoko
Masango makhulu, newebantfu newetinkomo.
Nine lenawela umfula ngekuhlehlela emuva.
Nine lenadvuba nafika kaZulu natsi kunene kwelive.
Madvonsela lolobola ngelijazi ebulandzeni
Lophaca njengelilanga.
Nine baMalambule.
Lokwatsi Malambule abanga naMswati.
Natsi Malambule embili.

Tinanatelo - MALAMBE

Tinanatelo - MALAMBE

Mkhwanati.
Shiba.
Mkhwanati loluhlata njengencoshane.
Wena lowadla dzadzewenu watsi akanamhlehlo akanangati.
Bushashati belitulu leladvuma kabi
Lidvumela bafana bekwelusa,
Nkhomo lelele kabi
Ilele ngencebeni ngoba idzinga baguculi.
Mabuya wetindlovu.

Tinanatelo - MALINGA

Tinanatelo - MALINGA

Mcusi wendlunkhulu
Lodl' acakatsise phas' enkhaba.
Gumakhulu.

TINANATELO

TINANATELO

MASINA
Lutsala.
Mngomakati.
Mancele.
Khombelwako.
Mavutfwel' ekhatsi njengelihwaba.

MALINDZISA(TFWALA)
Tfwala.
Lukhambule.
Mnyamandze.
Tfwala leMtimkhulu.
Lukhambule.
Wena loluhlata njengencoshane.
Wena wakaLaSiwela naboNgwaca.
Khandzelakati.
Wena wadla umkadzadzewenu,
Watsi akananyongo akanamhlehlo.

MAMBA
Nkhosi.
Mamba lendze leseNsokonsokweni,
Leyakhwacel' uMkhwakhwa neNgwavuma.
Siwelela lesimkhon' umatima.
Sigubudvu singumuntfu singuMswati.
Ntfulini.
KaMamba akuvalwa ngetimvalo,
Kuvalwa ngemakhandz' emadvodza.

MSIBI
Ndlondlo.
Bashise.
Mabuya lowabuya naseMgangadza.
Ndlondlo leyadla bulongo yalibala.
Guliwe.
Gasa waSiwela.

KHUMALO
Mntfungwa loluhlata njengencoshane.
Mbulazi loluhlata.
Labatsi badl’ umuntfu
Bebamyenga ngendzaba.
Labadla timfe letimbili kepha
Likhambi laphuma lilinye.
Mzilikazi waMashobane.
Mabaso lowabas’ entsabeni
Kwadliwa lishona lilanga.
Sawela.
Nkhomo tavula incaba ngetimphondvo
kulaseNgome.
Bheje.
Lowabhej’ eNgome kwabonakala.
Labala kudl’ umlente kaBulawayo.

KUNENE
Madvonsela.
Mtimandze.
Bhambo lunye,
Tingaba timbili tafuta ekhabonyoko
Masango makhulu, newebantfu newetinkomo.
Nine lenawela umfula ngekuhlehlela emuva.
Nine lenadvuba nafika kaZulu natsi kunene kwelive.
Madvonsela lolobola ngelijazi ebulandzeni
Lophaca njengelilanga.
Nine baMalambule.
Lokwatsi Malambule abanga naMswati.
Natsi Malambule embili.

LUKHELE
Mhlanti weNdlunkhulu.
LoMavov’ emvula.
Nine lenatsatsa sitfokati lesibovu
Nayawutsenga emanga.
Lomasikisiki,
Inyoni lesindvwa sisila sayo.

MALAMBE
Mkhwanati.
Shiba.
Mkhwanati loluhlata njengencoshane.
Wena lowadla dzadzewenu watsi akanamhlehlo akanangati.
Bushashati belitulu leladvuma kabi
Lidvumela bafana bekwelusa,
Nkhomo lelele kabi
Ilele ngencebeni ngoba idzinga baguculi.
Mabuya wetindlovu.

MALINGA
Mcusi wendlunkhulu
Lodl' acakatsise phas' enkhaba.
Gumakhulu.

IMPHI YASEMHULUHULU

IMPHI YASEMHULUHULU

Tive lensundvu betitsi lapho tifelwe yinkhosi yato noma ngulomkhulu bese tiphuma imphi tiohlasela letinye tivana. Imvama bekuhlaselwa leto letedzelelekile, tigwazwe, temukwe netinkhomo tato.

Ekufeni kwenkhosi Mswati II, kwacaca kwekutsi imphi ngabe iyaphuma. Ibhekephi? Inkundzi naseyibhonsa bafana bayibongela, ayitidvumeli tinkhabi, kopha idvumela lenye inkundzi. Inkundzi-ke leyayibongelelana naNgwane beyiyaseLubhalule, liPedi.

INdlovukati yaseLudzidzini, uLaZidze(Tsandzile), yawuphikisa lomcondvo wekukhipha imphi ngesikhatsi lesimnyama, sive sifake ingubo emlonyeni, kufe iNkhosi yelive. INdlovukati yona yasekwa nguSandlane Zwane, labeyindvuna yaseLudzidzini futsi angundvunankhulu wesive. Labaveta umbono wekutsi ayihlome yindvuna yakaHhohho, Matsafeni Mdluli, labe atiwa ngekutsi yindvuna yelilawu lenkhosi. INdlovukati yabuye yatsi etu kwekutsi sive sisebumnyameni, kute lotawuvunulela imphi loku phela uMntfwana Ludvonga abesasemncane.

Cha, abate bavumelana kuloko boSandlane naMatsafeni. Matsafeni atsi ayihlome, Sandlane atsi cha ayisuhloma. Matsafeni abecugcutelwa baNtfwabenkhosi, banakaboMswati, boMsukusuku waseSigombeni, naKhoza waseLukhetseni, naSondabane waseLuphuyeni nalabanye bantfwabenkhosi. Bameseka nje bayabona kwekutsi njengoba inkhosi isasephas' eluseko nje tinkhomo letiyawudliwa kuyawuba ngetabo. Nemadvodza lamanyenti ebandla abesime ngakuye Matsafeni. Watsi Matsafeni bantfwabenkhosi labo ngabo bayawuvunulela imphi esikhundleni seMntfwana Ludvonga losemncane.

Kwabonakala-ke kwekutsi boSandlane naLaZidze linyenti liyabehlula, phela kaNgwane livi lemadvodza liyahlonishwa ngoba neNkhosi imbala emadvodza lamadzala ebandla ayayisola nayingasahambisi ngendlela tintfo, ilalele nangabe ifuna umbuso wayo utinte nayo.

Nemambala-ke yaphuma imphi, kepha iNdlovukati yatsi impela lemphi ayiyuwuhamba nemadloti, kuyawuba khona litfunti lelimnyama embili, ingabi khona imphumelelo, kepha hamba juba bayokuhlutsa embili. Yaphuma-ke ibheke eLubhalule kulebeSutfu enyakatfo. BeSutfu bebatihlalele bangacabangi nakancane kwekutsi hleze kube khona kati lobanyonyobelako.

Itsite imphi naseyisedvute, kwakhishwa tinhloli nebancutsi kuyohlola live netindlela tekuhlasela, nekuyoncutsa emtini waSikhukhune. Leto tinhloli nebancutsi babuya babika kwekutsi luhambo lwabo lube lubi, lukhomba kwekutsi luhambo lwemphi lubi. Tatsi tonkhe tindlela letiyimfihlo tivelile. Tisho noba kwatsi lapho bancutsi batsi bangena emtini waSikhukhune ebusuku takhalima tinja. Kwaphuma emadvodza etindlini amemeta. Base bayabaleka bangasawentanga umsebenti.

Ngakusasa leto tinhloli tanyonyoba ngetihlahla tenyusa tihosha titsi tilinga kona kuhlolisisa live. Titsite tisanyonyoba njalo nako setelamela tidzandzane tebaPedi titfota tinkhuni. Letidzandzane tababona labantfu letingabati kantsi futsi nekuvunula kwabo kwehlukile, nelulwimi bakhuluma lulwimi letingalwati. Tatsi galo yephuka setiya ekhaya. Tabona tinhloli kwekutsi ngumnyama wempundzi, indlela imnyama khwishi. Tabuyela emphini kuyobika.

Titsite lapho letidzandzane tifika tibika ekhaya, babona baPedi kwekutsi kungenteka kukhona imphi yemaSwati letako. Bahloma masinyane, base bakhipha tabo tinhloli nabo kutsi tiyohlola kutsi nembala kunjalo na. Nembala tayibona. Tatsi tinahlaba umkhosi wayikhipha Sikhukhune. Yaye yayobhaca etintsabeni eMhuluhulu. Phela live letintsaba leli. Yaye yabhaca endzaweni leyingcingwana lapho imphi yemaSwati itawengca khona.

Utsite Matsafeni angeva umbiko wetinhloli, wabona kutsi lamuhla kulamuhla, timbi. Phela yingwazi lendzala Matsafeni, kadze atilwa timphi. Kwaba khashane embili, kwaba khashane emuva. Kungasekho nekubuyela emuva. Walikhumbula livi leNdlovukati. Noko masita abengasekho noba emajaha nawa, abengeke abuyele emuva angakayiboni intfombi latekuyisoma, Sikhikhune phela.

Wayikhomba embili Matsafeni, yaye yangena ekhatsi kwetintsaba, lapho indzawo iyimbi khona. Emabutfo asahamba alandzelana, abekelele. Kunjena nje impi yebaPedi igcwele tonkhe tintsaba, bakaNgwane baboni bona kepha yona iyababuka.

Utsite lapho umSutfu asabona kutsi seyisesakeni, wayinika! Wayinika yadvumela nhlangotsi tombili, ngembili nangemuva. Waba sembiteni Ngwane bampheka ngakokane beSutfu. Kwakhala umkhonto, kwadvuma sibhamu. Ngala basetulu labanye bajikijela ngematje, buhuluhulu. Ize leyo ntsaba kutsi nuMhuluhulu nje.

Yagcuzuka yakaNgwane yabaleka, yashiya emajaha alele phasi kubusacalala. Yatsi nayigcuzuka ibaleka, naba beSutfu bangatibeki phansi bayiijimisa. Sebahamba bayatigwazela nje labo lasebehluleka kubaleka lasebabanjwe nangemaphika. Aphela emajaha akaNgwane agcwala tintsaba netiganga. Nebantfwabenkhosi bona laba bebatsi ayihlome banyenti labaphelela khona lapho. BoKhoza naboSondabane naboMsukusuku nalabanye. Msukusuku yena kutsiwa wabaleka wabaleka, kwabonakala kutsi emandla asayaphela. Kwachamuka Mafa waMngayi Fakudze wamkhandza inceku yakhe solo imelekelela kubaleka asabanjwe naliphika. Khona lapho kwawa ingwe yakhe, batsi bayamvunulisa yawa futsi. Naba beSutfu betile ngaleso sikhatsi. Kwabonakala kutsi imamba lemnyama ayinakuphutfunyelwa. Bamembesa ngesihlangu sakhe batsatsela ngematubane. Yafika yamgwaza yebeSutfu.

Matsafeni naye wanyamalala kulowo mnyama kwatsiwa ufile, ngisho bafati bakhe betfwala tintsambo baze batetfula bakhohlwa nje. Sekutsi kamuva chamu Matsafeni! Uyaphila. Wafa asatifela kamuva. Kepha manyenti emakhaya lokwetfwalwa intsambo kuwo kaNgwane ngemphi leyayikhishwe nguMatsafeni nebantfwabenkhosi Sobhuza, baphikisa livi leNdlovukati Tsandzile.

Tinanatelo tabakaMdluli

Tinanatelo tabakaMdluli


Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:

Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis' inkhos' elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim' emafus' aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!

Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!

Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha

Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi

Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu

Umlandvo & Tinanatelo tabakaMdluli Bhekiswako

Umlandvo & Tinanatelo tabakaMdluli Bhekiswako

Umlandvo webakaMdluli


Sibongo sakaMdluli sisuselwa egameni lemholi waso levele Iitichaza ngekwalo
kutsi abengulondlulako.

BakaMdluli ngekulandza kwaGinindza, (1992) bahlukene kabili, kunebaka Mdluli Sikhandzisa lakuphuma khona insila yenkhosi Kanye naMdluli Bhekiswako lapho kutalwa khona iNdlovukati Labotsibeni. Kubaluleka kwalesibongo emlandvweni wemaSwati awudzing; kuchazwa, ingan; bangemataJa nkhosi.

Indlovukati Labotsibeni indzima layidlala emlandvweni wekutfutfukisa sive semaSwati imenta eme yedvwa cekelele. Ingani ngiyo iNdlovukati leyakhulisa INkhweletjeni yaNgwane yaMahlokohla. BakaMdluli bakhontakubakaDlamini ngesikhatsi basuka kaTembe. BakaMdluli batinta endzaweni lekutsiwa kukaMbikiza banebukhosi babo lobunemandla sibili. Inkhosi Dlamini Wesitsatfu wayitsandza futsi wayifisa indlela lenekuthula lesiphetse futsi nalesenta ngayo tintfo taso wabacela kutsi bakhonte kuye.

Wabanika umsebenti wekutsi kube ngibo labasita endlunkhulu. Kuhlukana ngemacembu kwesive sakaMdluli kwenteka ngesikhatsi iNkhosi Dlamini Wesitsatfu akhetsa Iicecebane lesive sakaMdluli kutsi bahambe embili babetinhloli kute babone kutsi live lime njani. Bafike batfola live linotsile futsi lilihle bangabe basabuya kutewubika kuDlamini bavele batinta lapho. Emva kwekulindza sikhatsi lesidze, iNkhosi yabese itfumela lelicembu lakaMdluli lelisele kutsi liyewubuka laba labahambe kucala.

Nembala babakhandza laba Jabahambe kucaJa kepha babakhandza sebatihlalele kahle batintile, bakhomba ngalosekhatsi base batsi inikhandzile!. Base bayobabika enkhosini. Lelicembu lekucala labitwa ngekutsi bakaMdluli Sikhandzisa, ingani phela naku babakhandza, kwatsi leli lebelibheka laba labanye kwatsiwa boMdluli Bhekiswako ngobe phela kungibo labakhombe inkhosi lapha kunalaba labanye khona. nakutsiwa kubakaMdluli: 'Wena lowabhekisa inkhosi elusaseni' kusukwe kucondvwe etigamekweni letimbili etikhatsini temlandvo lowehlukene. Kwekucala kulapho bakaMdluli bakhomba inkhosi lapha kuhlalwa khona eveni lelisha kantsi kwesibili, kushiwo Iigalelo lelabanjwa yiNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi asabambe bukhosi abambele Sifuba sinengceke sinemanti aseluswane kudzimate kufike lapho inkhosi ibekwa khona esihlalweni aneminyaka lengu-21. Lusasa phela ngulapho kuhlala khona inkhosi ngembi kwekutsi ibekwe esikhundleni.

Indlovukati Labotsibeni unconywa kakhulu ngekukhulisa futsi alungiselele iMbube Sobhuza Wesibili bukhosi. llkwetinanatelo tabakaMdluli kuyaye kutsiwe 'Wena wabhekisa iNkhosi elusaseni luvuno'. Loku kubangelwa kutsi ncantilini lomunye longukhokho walesibongo bekabulala titsa kamatima emphini. Leligama lelitsi Luvuno Iisuka egameni lelitsi 'kuvuna'. Kubulala kwakhe titsa emphini bekufananiswa nekuvuna emasimini kungako kutsiwa nje nguLuvuno. Inyama yembuti kutsiwa iyatila kubakaMdluli. Kutsiwa badla inkonkoni noma Iishongololo esikhundleni senyama sembuti. Ngekusho kwabo labakaMdluli kubulala imbuti akusiyo intfo lebuchawe kepha kubulala inkonkoni noma lishongololo lekusilwane sasesigangeni kukhombisa buchawe.

Kutsiwa emandla abo asesandleni sekudla lekusandla semphi lesisetjentiswa ekugwazeni kungako nje kutsiwa labakaBhekiswako bayinsila yenkhosi. Kutsiwa iNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi itsatsa lesikhundla sekuba yiNdlovukati, tinini tayo teta kutewuhlala nayo. Kwatsite ngukutsi babe banengi labaMdluli base bafunelwa indzawo yabo, umphakatsi lapho batewuhlala khona.

Lowo mphakatsi nobe indzawo iNdlovukati yawucamba ngekutsi kuseNgwazini, lekusho indzawo yemachawe nobe tingwazi. Umntfwanenkhosi lomele kutsatsa bukhosi ubitwa ngekutsi ungumlisa. BakaMdluli Bhekiswako-ke base batsatsa loku bakufaka etinanatelweni tabo ngobe phela iNdlovukati Labotsibeni ngiyo leyakhulisa yafundzisa yabuye yalungiselela Sobhuza Wesibili kutsatsa bukhosi. BakaMdluli Sikhandzisa nebakaMdluli Bhekiswako abatitsatsi ngekutsi batihlobo letikhashane kepha ngebukhulu bemaguma abo, liguma lelikhulu boSikhandzisa bese kutsi Iiguma lelincane boBhekiswako lababitwa ngekutsi emahambate enkhosi langamange atfole lutfo.

Kamera, (1999) usitekela kutsi ncantilini laba bakaMdluli bebaniketwe umsebenti wekuniketa inkhosi luhlobo Iwemutsi lotsite ngemicimbi wekuhlanta. Lomutsi bewugaywa ube yimphuphu bese inkhosi iyawusebentisa ekuciniseni sigodJo sayo. Cishe kunengi lokungashiwo ngalesibongo kepha lokhu ngiko lokubaluleke kakhulu lekwenta kutsi lesibongo singene emlandvweni wemaSwati.

Tinanatelo tabakaMdluli


Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:

Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis' inkhos' elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim' emafus' aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!

Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!

Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha

Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi

Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu

BAKASHONGWE

BAKASHONGWE

BakaShongwe, boMtimandze, boBhambolunye tingaba timbili tafuta ekhabonyoko, badzabuka kanye nebakaKunene, Madvonsela, Hleta, Sikhondze naletinye tibongo letingena ngephasi kweluhlanga lwemaTimamdze.

Khokho wabo lomdzala losakhunjulwa nguMahlangobe, lotele Luziya. Luziya yena utele Mkhweli, lotele Mlambo, lotele Tikhuni, lotele Matsafeni.

Kutsiwa kadzeni bebakhe eNgwavuma lapho Luphongolo lungenela khona elwandle. Kuyacaca-ke kwekutsi behlukana nebakaMadvonsela labasuka bakhwela Lubombo batewukwakha eMbilaneni, lapho kwaphuma khona boSikhondze balibangisa dvute naseSinceni njalo njalo. Bona-ke boShongwe bahlala eNgwavuma, kutsiwa bebakhe nemaZingili, lesingatfoli kahle kutsi ngumaphi emaZingili ngoba nawo anetibongo letinyenti.

Lapho kutsiwa badzimate basuka ngekuhlaselwa yinkhosi yemaZulu, lokungenteka nguDingiswayo webakaMtsetfwa nome nguZidze webakaNdwandwe, ngobe sive semaZulu besingakabi nemandla ngaleso sikhatsi, emakhosi abenemandla ngabo boDingiswako naZidze. Lapho basuka babaleka baze bayewufika kuBulunga. Lapho Tikhuni afela khona. Nekungulapho Somhlolo abakhandza khona. Tikhuni ushone sekubusa inkhosi Mswati wesibili.

Tindlu taboShongwe ticale kwehlulana tibe tinyenti ngaso lesikhatsi, hhayi ngoba kucatjanwa nome kuliwa, cha. Tikhuni utele Matsafeni watala naNduma. Lamajaha lamabili aTikhuni aba tingwazi sibili. Matsafeni waniketwa liphakelo enhla ngesheya kweMgwenya nakwehlulwa beSutfu. Abelwa timphi naboLomahasha wakaMahlalela, naboMatsafeni Mdluli kucoshwa beSutfu. Matsafeni Mdluli naye wanikwa liphakelo khona enyakatfo lapho sekuboMbombela(Naspoti) khona lamuhla. Matsafeni Shongwe yena wakha imiti lemitsatfu, KaShongwe(umphakatsi), kaNdlangamandla, naseSidvungweni. Umphakatsi wakhiwa ngetinkhomo tatiphuma kuBulunga. Matsafeni washona emva nje kancane kwekukhotsama kwenkhosi Mswati ngesikhatsi kuhlasele sifo incubulunjwane (smallpox). Umuti wakaNdlangamandla kutsiwa kwavalwa ngelihlahla bashona bonkhe, umuti waseSidvungweni wona wabuyela kuBulunga.

Matsafeni utele Matsamo, lowaba sikhulu sakaShongwe emva kweyise. Matsamo walakha impela lakaShongwe ngobe abenemiti lelishumi nesitfupha (16). Unina kutsiwa abenguLaSomhlolo. naye abeyingwazi Matsamo, yenkhosi Mbandzeni. Imiti layakha kuKatifunele, eMashobeni, eKubalekeni, Kabojini, eNhlambeni, eMfelakhona, eNgcweleni, eChibini, eMfomfeni, eKusukeleni, KaboTililo, KaboSilwane, eTalukatini, KaMakhomba, neKhaboMbabane. Bafati kutsiwa abenenemashumi lamatsatfu (30). Wafela eChibini lapho angcwatjwa khona eSchoemansdal nga-1925. Matsamo utele Lugebhuta. Kepha kwaba lishwa Lugebhuta washona nga-1912 asaphila Matsamo, kepha asayibekile indvuku ebandla watala umfana, Magubha. Magubha nguye-ke lowalandzela mkhulu wakhe njengesikhulu. Matsamo kutsiwa wametsa libito laSidlamafa, lokungulona agcina sabitwa ngalo. Nalomuhla kunesikolwa lokutsiwa kuseSidlamafa nje. Sidlamafa-ke yena utele Tinhlonhla, lotele Sikhumbuzo.

Sibuyele emuva kuMatsafeni njengobe sishito kwekutsi utele naNduma. Nduma naye wanikwa liphakelo yinkhosi Mswati eMotjane. Nduma yena utele Mzululeki (Sihlelo) naMfukuka. Mzululeki utele Mbetsambalo lotele Magodze (Sipho) loshone nga-2011. Mfukuka waNduma yena utele Mdvwayiba. Mfukuka wentiwa sikhulu sasEkudzeni.

Kukhona naNdzangu lesingati kutsi utalwa ngubani-ke yena, kepha kutsiwa naye abeyingwazi yenkhosi Mswati, wanikwa liphakelo kuMagomba. Yena utele Gudlulwako.

SHONGWE
Mtimamdze.
Bhambolunye,
Tingaba timbili tafut' ekhabonyoko.
Mabhengeda.
Tihle timomotfo.
BoMageza ngelubisi emant' ahleti.
Nkhukhu tiyalima,
Emantjwele ayahlakula.

Indlovukati Lomawa Nxumalo

Image may contain: 3 people, people sitting
Indlovukati Lomawa Nxumalo esigodlweni kaLobamba. Ngiyo indlovukati unina wengwenyama Sobhuza wesibili. Yona uyise nguNgolotjeni labesikhulu saseZikhotheni, unina awakaNdlela sibongo. Ngolotjeni abelichawe lelikhulu lengwenyama Mswati wesibili.

INSIMI AYINAMMBILA

INSIMI AYINAMMBILA

Ngesintfu insimi nensimi inemniyo. Ngumniyo longena ensimini yakhe ahlanyele ummbila wakhe. Uma wena ungene ensimini yemuntfu wahlanyela ngephandle kwemvume yakhe lommbila akusiwo wakho ngobe usensimini yemuntfu futsi awusiwo walensimi ngobe nayo yemuntfu. Konkhe lokuphuma kulensimi kwalomniyo wayo.

Kunjalo-ke nome lijaha lisuka lifohla sibaya semnumzane lemitsisa intfombi lingakayiteki. Litakusho njani-ke kwekutsi wall lomntfwana ngobe lifana nemuntfu lofohle insimi yemuntfu? Ngobe bekufanele nangabe lensimi liyayitsandza bekufanele licele kuyitsenga kumniyo nakavuma bese liyayitsenga-ke selihlanyela umatsandza.

Kungako uma umntfwana angumlanjwane konkhe kwakhe kwentiwa ekhabonina ngoba ungummbila wekhabonina ingci nje loyise angakakhiphi timfanelo tekufohla insimi yemuntfu.

TIBONGO TENDLOVUKATI TSANDZILE NDWANDWE

TIBONGO TENDLOVUKATI TSANDZILE NDWANDWE.

INdlovukati Tsandzile, uLaZidze, italwa nguZidze kaNdwandwe. Yendza enkhosini Sobhuza wekucala, Somhlolo, yatala Mzamose lowendza kuLangalibalele inkhosi yemaHlubi kanye ngeNgwenyama Mswati wesibili. Beyihlala emtini waseLudzidzini, indvuna yakhona kunguSandlane Zwane.

Tsandzile lowente buhle ngekubuya etiveni
KuZwide kaYanga.
Nyawo tibovu tinjengeteligwalagwala.
Sihlahla semsinsi sihlume eLudzidzini etaleni
Sibikela indvuna Sandlane kutsi lihlobo lisesandleni.
Luhlunguhlungu lolwamila ekhatsi nesigodlo
Lwabatjatwa ngemakhosikati.
Wahloma lijozi lelibabako,
Wayawuhlasela tive takaMlambo;
Wafika wazoda kudla imihlambi yetalukati,
Watsandza kudla ematfokati.
Mncabela mbube icedza betive,
EmaKandzambili.
Nkhosi!
Ndlovukazi!

TAGA TESISWATI 5

TAGA TESISWATI


LIBUNJWA LISEVA. Umntfwana kufanele afundziswe inhlonipho nako konkhe lokuhle asesemncane, ingcondvo isasetsambile. Lokutsi libunjwa liseva kushiwo libumba, kutsi nawubumba kumele ubumbe lisesemanti lisavuma.Lesaga siyefana nalesi lesitsi lugotjwa lusemanti.

INKHOVU IPHUMA ETSANGENI.
Konkhe umntfwana langiko, ikakhulu lufuto, usuke akutsetse kubatali bakhe kungachamuki nje emoyeni. Nendlela latiphatsa ngayo ivama kusuke isuka khona kulabamkhulisile. Inkhovu ngulamanti laphuma etsangeni naliphekwa, ngumsobho walo. Angeke-ke inkhovu emlonyeni bese iyehluka kunelitsanga lephume kulo.

GUGA SITSEBE KADZE WAWUDLELA.
Kushiwo kumuntfu losagugile kantsi kumbe lwalungafakwa, nome kunentfo abedvume ngayo, kepha akasakwati ngobe umtimba ungasavumi ngenca yekuhamba kweminyaka. Utawuva-ke labo labamatiko sebatsi "hha guga sitsebe kadze wawudlela!" Sitsebe siphicwa ngetjani lokutsiwa lukhasi, atsi make uma asila etjeni abeke sitsebe sakhe kutsi lenhlama iwele kulesitsebe.

SISU SIBEKELWA NGEPHANDLE KWELUGOGO.
Ubotsi udla ucabangele likusasa ngoba kungeke kutsi ngoba udle kakhulu lamuhla sewutawusutsela nakusasa. Kepha kumele kudla ungakumosi ucabange kutsi nakusasa kusafuna udle.

INYOKA AYISHAYWA INHLOKO UNGAKAYIBONI.
Uma kunenkhinga lobhekene nayo, ungabhangateli noma uchamatele ujahe kuyisukumela. Kepha funa sisusa sayo kucala lapho isuka khona ngephambi kwekuyitsatsela tinyatsela tinyatselo. Nenyoka phela awuyishayi usabone sidvumbu kuphela inhloko ingakaveli ngobe ingakwenta kabi.

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho ake atfola lusito khona uphindze abuyele khona lapho asenkhingeni kumbe adzinga luncedvo. Uma wake wamboleka imali utatsi nadzingile abuye kuwe, uma wake wamkhangeta lokutsite utatsi lapho akudzingile loko abuye kuwe. Imbiba luhlobo lweligundvwane, uma-ke ike yatfola sikhowa itabe solo ibuyela khona ngoba seyibonile kutsi kunekudla lapha.

INGULA LENDZALA IVAMA KUNUKA.
Kulukhuni kwekutsi umuntfu ehlukane nemikhuba yakhe, kumbe uyeba utsatsa ngelutwane, kumbe uyahleba nome ulidlabha. Kulukhuni kutsi avele akuyeke nje ehlukane nako. Nengula lesindzala ivele inuke emasi kani igeziwe nje ite lutfo ngekhatsi ngoba leliphunga alisaphumi lakuyo.

Nalu-ke lutsango lwakaNgwane! Ubuke ubukisise indlela lokuvunulwa ngayo

Nalu-ke lutsango lwakaNgwane! Ubuke ubukisise indlela lokuvunulwa ngayo

Image may contain: 2 people, people standing, mountain and outdoor

UMKHOSI WEMAGANU

UMKHOSI WEMAGANU

Image may contain: 6 people, people smiling, people standing, crowd and outdoor
Umkhosi wemaganu ngulomunye wemikhosi lemikhulu kaNgwane. Lona-ke ngumkhosi welutsango. Uvama kuba senyangeni yaMabasa minyaka yonkhe.

Emaganu titselo letitfolakala esihlahleni semganu lomila kakhulu emahlandzeni. Ngenyanga yaBhimbidvwane ekhatsi nayo ayacala ayavutfwa, asayatisacakela nje. Bomake sebayawabutsa sebenta Buganu, lokutjwala bawo emaganu.

Kutawutsi ngekuhamba kwesikhatsi sekuyamenyetwa-ke, kumenyetwa lonkhe lutsango, make namake nesitulutulu sakhe sebuganu khona emakhosini lapho uyawugujelwa khona umkhosi wemaganu.

Luyefika lutsango lwetfule emaganu embi kwendlovukazi, Mhlekazi. Bukhosi ngibo lobutawucala embili, bese sive sonkhe sesiyalandzela. Kube mnandzi kube ngulokwa lutsango luhlangene luphuma kuto tonkhe tinkhalo, ngulabo badlala ngendlela yabo embi kwemakhosi nesive siphelele.

King Mswati 3

Image may contain: 2 people

TAGA TESISWATI 4

TAGA TESISWATI

AKUBUYELWA EMUVA KUNGASIWO UMGUBHO WASHAKA.
Lokwentekile sekwentekile. Imphilo ayibuyeli emuva, kepha ichubekela embili kuphela.

AKUGEZA INGENASIYELA.
Kute umuntfu lote emaphutsa kanye netici takhe. Nguloyo unalokuhle nalokubi ngaye.

AYIHLATJWA MVUSI, IHLATJWA NGULABASEMBILI.
Umuntfu utsi angacala intfo bese kusitakala labanyenti ngayo.

BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI.
Umuntfu lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni. Buhlala buhamba ngabubili njalo.

IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI.
Umuntfu uvama kulinyatwa ngulabo lasondzelene nabo. Umphandza yimbita lenkhulu lembelwa phasi edladleni emsamo ihlale lapho yetsiwe nje.

INGUBO YALONGEKHO NGUMNTANTAMISO.
Umunfu uma angekho intfo yakhe labakhona bayatentela nje ngayo bayisebentise umatsandza.

NYOKA AYILANDZELWA NASEYISEMGODZINI WAYO.
Umuntfu ungabe solo umhlokolota ususa lichweba nome akutiba.

IYAGODLA NAYIGCULWA, YEHLISE NAYINCENGWA.
Uma wenta tintfo ngesineke uyaphumelela, kepha nawugwamandza awuvami kukutfola lokufunako. Kususelwa enkhomeni. Kuyigcula kuyisenga ngenkhani lokwenta ilugodle lubisi, kepha nawuyincenga iyehlisa.

KHISIMISI UKANYE NGEMNYAKA.
Inhlanhla ivela kanye emva kwesikhatsi, ngako kumele nayikwehlele ubonge.

LINYENTI LIYABONA BUBENDZE.
Uma intfo inebanfu labanyenti kakhulu iyonakala, ingalungi.

EMABUTFO

EMABUTFO


Inkhosi nenkhosi ibutsa emabutfo ayo. Lokuba ngawo labelwa timphi kadzeni avikele live. Bafana bebatsi bangakhula bafike esigabeni sebubhungu, kanye noma emva kweminyaka lemihlanu inkhosi bese iyamemeta kubitwa bonkhe bafana esigodlweni. Bafike babutfwe bentiwe libutfo, lelitawunikwa libito lalo, linikwe nesiga salo kanye nembala wesihlangu salo. Nankha-ke emabutfo emakhosi akaNgwane:
DLAMINI III (Ladzandzalukane)
Lubhembedvu
Emavulandlela
Bhevula
Ndzabayakhe
Vutsela

NGWANE III
Emahubhulu
Tichele
Giba
Emangce
Ludlambedlu

NDVUNGUNYE(ZIKODZE)
Tamaku
Tigogodvolo
Lucucaba

SOMHLOLO (SOBHUZA/NGWANE IV)
Tichelechele
Indlovu
Giba
Balondolozi

MSWATI II (MAVUSO II)
Inyatsi -Sishi, Balondolozi
Lochegu
Imigadlela/Tindlondlomane
Indlavela
Ligwalagwala
Giba
Umjindi

MACALENI (LUDVONGA II)
Akabutsanga washeshe wakhotsama.

MBANDZENI/MAWANDLA (DLAMINI IV )
Indlavela
Tinjingama
Tinjonjela
Umjindi
Sibhejane
Tingatja
Lihunu
Lochegu

MAHLOKOHLA (NGWANE V)
Ingulube
Lisaka
Lohalaza
Tigogodvolo
Lihunu

MONA /NKHOTFOTJENI (SOBHUZA II)
Sikhonyane
Emasotja
Lindimphi
Nyonebovu

Lunwele Loludze Silosikhulu

Image may contain: 1 person, smiling, meme and text

TIBONGO TAZWIDE WALANGA

TIBONGO TAZWIDE WALANGA

Zwide abetalwa nguLanga, ayinkhosi yebakaNdwandwe. EmaSwati-ke abetsi nguZidze. Sive sakaNdwandwe bekusive lesikhulu lesasinemandla, sihlonishwa futsi. Bukhosi bakhe Zwide bachitfwa nguShaka mhla ibambene emfuleni uMhlathuze, lapho Zidze abaleka khona wabheka enyakatfo. Zidze utele Tsandzile, lobekangunina waMswati wesibili, lowaphindza waba yiNdlovukazi yemaSwati nayo leyayinemandla yaseLudzidzini. Uva nje emaSwati natsi nine bakaLaZidze kushiwo Tsandzile waZidze. BakaNdwandwe baseBulandzeni, eNkhambeni batalwa nguMadzanga waZidze kanye nebaseZikhotheni, batalwa nguNgolotjeni naShemane baZidze

Lonkhonkhela bantfu bahlatjwe,
Kuhlatjw' iminyango lenesisila,
Yena bangamhlabi.
Etindleleni ufana nayiphi?
Ufana nalevundlako.
Emitsini ufana namuphi?
Ufana nemnyamatsi.
Etinyokeni ufana nayiphi?
Ufana nenyandezulu.
Sikhova saMkhonto naLanga.
Mashesh' afike kuMashobane,
Neyise Langa angazang' az' afike.
Licili balihlabe lishona lilanga,
Tingakahlatjwa tibhabhayiyane.
Emakhubalo awadliwanga ngengubo yenkhomo,
Adliwa ngengubo yengwenyama.
Lijubuko lelimadvwal' abusheleleti,
Lishelele Melusi waseNgoleleni,
Lashelela Dingiswayo waseLuyengweni.
Wena waLanga.
Mnguni.

TIBONGO TENKHOSI MSWATI WESITSATFU

TIBONGO TENKHOSI MSWATI WESITSATFU

Image may contain: 4 people

Mswati lomnyama kulabalutfuli.
Lodvungandzaba waseMbelebeleni,
Lodvungandzaba waseMamphondvweni.
Mgobo kalomphondvo.
Dvuma phasi-ke msa kaNdaba,
Bakuva nangetingcigco bayakubalekela.
Dvuma phasi-ke Mphandleni lonjengelilanga.
Lomagadlagadla waSobhuza.
Langa lelaphum' eSitjeni kaNkhosikati,
Labonwa tingabisa tekhaya netsafeni,
Tagijima tayawutekela bonina emakhaya,
Baphuma balihlola ngetikhala temaguma.
Malokotsa lomnyama, ngulosenhlambelweni.
Nhlitiyo lemhlophe ngekwehlula emanga emadvodza.
Nembala Makhosetive sewukhulile,
Kukhula kwakho kungiphicile;
Ingani ukhule ngekutfula,
Wakhula ngentfutfuko Mbangazitha.
Kubhodla kwakho kuletsa kutfula Mlisa.
Unyatsele eShiselweni live lonkhe lanambitsa Silosikhulu.
Ubhodle eNgwane ekolishi, lakhula likolishi.
Mahamba yedvwa lonjengelilanga,
Mahamba yedvwa lonjengenkhom' ilahlekile.
Ngikusho ngiyakwesaba-ke Makhosetive,
Inkhani awucedvwa Mlisa!
Uyimbube uyingwenyama!
Wena ungangaLudzeludze!
Bayethe!
Wena waphakathi!

TISHO TESISWATI 3

TISHO TESISWATI


KUHLANGANISA EMEHLO.
Kubonana nikhulume. Kushiwo kakhulu nome uyewukwekhuts umhlolo ekhaya lapho kuvele khona sifo, uyasho kwekutsi "Sisaya lapha kaMaseko siyewuhlanganisa emehlo."

KUKHALA KUVE BANI.
Kweswela umuntfu lotakusita. Umuntfu nasebumatimeni nje angasho nje kwekutsi "Ewu! pho ngitawukhala kuve bani", kukhombisa kwekutsi ute lotamncedza, usebaleni.

KUKHULUNYELWA ULIDLOTI YINI.
Kushiwo uma umuntfu asolo atfumela, angatikhulumeli yena. Kumbe sesheli solo sitfumela entfombini kutsi basisomele, intfombi ivakale seyitsi "Uyakhulunyelwa ulidloti yini lomngani wenu? Wehlulwa yini kutikhulumela yena?"

KUMBA WEMBULULE.
Kushiwo ngubaleka ngalelikhulu ligonso. Sibonelo kungashiwo nje kutsi "Kwatsi kungachamuka emaphoyisa wemba wembulula Ciniso, esaba kuboshwa."

KUNGATI NEKUTSI LIDVUMEPHI.
Kungabi nandzaba, unganaki nje. Kushiwo kakhulu kumuntfu longatati netindzaba nemmango kumbe telive kwekutsi " Hhawu loyo, akati nekutsi lidvumephi"

KUSENGELA ELUPHONDVWENI.
Kutsatsa intfo yemuntfu ngebucili nome ngemachinga, kutsiwa umsengele eluphondvweni loyo muntfu.

KUSHIYA EMEHLO.
Kutsetsisa kakhulu. Kutsiwa umuntfu usuke umshiye emehlo lapho umtsetsisile mbamba. "Mkhulu wangishiya emehlo sengehlulekile emendvweni kantsi abevele angekhutile kutsi ngiyaphi kamtsakatsi."

KUSIKA LELIBUYAKO/LELIJIKAKO.
Kusonga inkhulumo noma kwengeta nje kancane enkhulumeni. ungasho nje kutsi "Awu bekunene, kusonga lelibuyako kuloku Mlungisi lasakushito, nami ngitsi..."

KUTALA NGETIMBAMBO.
Kushiwo uma umfati atele umntfwana loyinhlupho, kutsi " awu wamtala ngetimbambo" Kusho kutsi maye uyahlupha nangu umntfwana waLaSibanibani.

KUTIGANDZA NGENDLEBE ETJENI.
Kukhuluma nemuntfu kepha angakulaleli, kutsiwa usuke utigandza ngendlebe etjeni. Kungashiwo nje kutsi "Udlala ngesikhatsi sakho ngekuyalana naloyo, utigandza nje ngendlebe etjeni."

TIKHATSI TELILANGA NGESISWATI

TIKHATSI TELILANGA NGESISWATI
--------------------------------------------------------
Lena yindlela yekubuka nekusho sikhatsi ngesiSwati, lengefani nendlela yasenshonalanga. Indlela yesiSwati ifana nato tonkhe tindlela tase-Afrikha, incike kakhulu endalweni, lokungulona washi lelikhulu lemuntfu.

NGETINKHUKHU TEKUCALA.
Kungesikhatsi tinkhukhu tikhala kwekucala, cishe ngensimbi yekucala (1am) kuya kuyesibili.

NGETINKHUKHU TESIBILI.
Kungesikhatsi setikhala kwesibili, kusuka ngensimbi yesine kuya kuyesihlanu. Tivama kungabe tisakhawula-ke lapho kudzine kukhanye nje sibili.

NGETINGWETI.
Entsatsakusa nakucala kukhala tinkhukhu tesibili kepha kusasemnyama.

NAKUBHEJA LEMHLOPHE.
Kushiwo imphumalanga, ngalesikhatsi sekukhanya kepha lilanga lisengakaphumi. Kusemhlophe nje emphumalanga.

NAKUBHEJA LEBOVU.
Kungalesikhatsi sekukhanya lilanga lisengakaphumi, kepha sekubonakala kutsi selitawuphuma, sekubovu emphumalanga.

NAKUPHUMA LILANGA.
Nalitsi sapha emphumalanga, selibonakala.

NATIPHUMA IMPHUNGA.
Kuphuma imphunga kuphuma kwetinkhomo tiyekudla hhayi khashane nekhaya cishe ngensimbi yesiphohlongo, tisengakasengwa. Tikhishelwa kwekutsi tibe nelubisi lolunyenti nasetisengwa.

NGESIKHATSI SEKUSUKUSULA.
Kusukusula nguloku lokutsiwa yi-breakfast ngesilumbi. Lapha kusuke kushiwo cishe ngayo insimbi yesiphohlongo.

NATIBUYA IMPHUNGA.
Kungesikhatsi setibuya tinkhomo kutewusengwa, cishe ngensimbi yemfica kuya kuyelishumi.

EMINI YASEKUSENI.
Kusuka ngesikhatsi seliphume laphelela latsi nconono lilanga, cishe ngensimbi yesikhombisa kuyofika lapho selisetulu khona ngensimbi yelishumi nambili.

EMINI LENKHULU.
Ngalesikhatsi lisetulu lilanga kusuka ngensimbi yelishumi kuya kuyekucala emva kwemadina.

EMINI YANTSAMBAMA.
Naselijikile, kusuka ngensimbi yekucala kuya cishe kuyesine.

EMPHEKABAFATI.
Kusuka ngensimbi yesine kuya cishe kuyesihlanu, lapho bomake besebabuyile khona emasimini, sebabeka timbita etiko.

ENTSAMBAMA.
Nalicala litsambama kushisa, cishe ngensimbi yesihlanu.

NAKUHWALALA.
Naselisitsele lilanga, kepha kusengakabi mnyama.

NASEKUHLWILE/KUSIHLWA/EBUSUKU.
Nasekumnyama, selihwalele.

EBUSUKU LOBUKHULU/ EMASUKWINI.
Cishe ngensimbi yemfica kuya kuyekucala ngakusasa.

TAGA TESISWATI 2

TAGA TESISWATI

AKUKHO MUTI UNGATFUNYI INTFUTFU.
Kute likhaya leliya tinkhinga talo. Yonkhe imiti inetayo. Ungabona bantfu bahleka embi kwenu wena kantsi nabo tiyafika tikhatsi letimatima kubo.

BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI.
Lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni, njalo buhlale buhamba ngabubili, lobudvuna nalobusikati. Sisukela lapho lesaga.

EMATINYO LIGUMA
Umuntfu ungabombona ahleka nawe base utsi uyakutsandza, ngoba inhlitiyo yakhe kawuyiboni yona, loko lakufisela kona. Ematinyo ayefana nje neliguma ngobe nawungephandle awukuboni lokwenteka ngale kwaleliguma. Kubuye kutsiwe EMATINYO TINTSABA.

IHLONIPHA NALAPHO INGEYUKWENDZELA KHONA.
Ubohlonipha wonkhe umuntfu ngobe kawati lapho uyawuphelela khona emphilweni. Ufane nentfombi, yona lehlonipha wonkhe umuntfu ngobe ingawati umuti leyawuphelela kuwo. Naswmhlabeni-ke kunjalo.

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho ake asitakala khona uphindze abuyele khona nahluphekile. Uma wake wangeboleka imali, ngitatsi ngingahlupheka ngibuye ngitekweboleka futsi ngoba ngetsembile. Nembiba phela uma ihlangene nesikhowa sekudla, seyitabe solo ibuyela khon' apho lapho yelamele khona.

IMPHI YEMNDENI KAYINGENWA.
Ungaboyingena lapho kucabene bantfwabemuntfu. Kusasa labantfu batawuhlala phansi bayikhulume bakhumelane umlotsa, wena utawusala usenkhingeni ngobe loya wawumvuna utabe asacolelene newakabo, kepha loya wawumlwisa uvuna lo utabe solo akwenyanya wena.

INDLU SIFU.
Ungabokhuluma ngemuntfu usendlini, ngoba kumbe ulangaphandle uyakuva. Nankho emalahle emhlane kuwe lapho! Uma ukhuluma ngemuntfu usendlini ungaboni ngephandle uyefana nje nemuntfu lotifaka esifini.

INGULA LENDZALA IVAMA KUNUKA.
Kulukhuni kabi kumuntfu kwekutsi ayekele imikhuba labesatayele kuyenta. Sicishe sifane nanasi lesitsi imfene ayilulahli lukhobo lwayo. Sisuselwa ekutsini ingula lesiyindzala noma ungayigeza utsini kepha leliphunga lemasi alipheli. Kunjalo-ke nekubeni nemikhuba loyetayele njengemuntfu.

TIMPHI TAKAMLAMBO

Timphi TakaMLAMBO

Timphi takaMlambo timphi letalwiwa yinkhosi Mswati wesibili, ilwa kanye nebakaNhlapho baMlambo waMavundla. Kutsiwa bakaMlambo nje, kususelwa kuMlambo waMavundla, kepha sibongo sabo boNhlapho.

bukhosi babo boNhlapho bebusedvute nemfula liGwa, kuletindzawo namuhla bo-Ermelo, Sheepmoor, nabo-Morgenzon kudzimate kuyofika ePiet Retief ngasemfuleni uMkhondvo, eMpumalanga. Umuti wakhe Mlambo kukuseLusizini eNtabande ngaseMlomo.

Sekusuka umbango-ke uma asafa Mlambo. Usuka emkhatsin' ebasa bakhe, boMhlangala, Bashele(Khulwane), Magodongo naMagobhoyi. Yena Mlambo abebeke Mhlangala njengendlalifa. Mhlangala sewutsi nasatsatsa bukhosi sewufuna kubulala labanakabo. Bashele yena wabaleka wabheka kaNgwane, Magobhoyi wabheka kaMshweshwe, Magodongo yena wasindvwa tinyawo, kanjalo wadliwa ngumkhonto.

Bashele ubalekela kaNgwane nje kusekhabonina, ngobe unina nguLaNdvungunye, ngudzadzewabo wemntfwanenkhosi Malunge eNyakeni. Uma afika kaNgwane sewuyatikhalela engwenyameni, kuMswati, kuLodvungandzaba weMbelebeleni. Usaphila unina, umshiye le kaMlambo. Ufika kuMswati utsi: " Awu Nkhosi, ngilana nje angati kutsi make usele njani lemuva, nekutsi ngitamkhandza asaphila yini. Loku bayamhlupha laba balenye indlu, leletsetse bukhosi."

Sebayatfukutsela-ke bakaNgwane, batfukutsela bagcwala kokane. Sewuyayikhipha-ke Mswati, ukhipha iNyatsi. Uyikhipha kantsi kusebusika. Phela lela lakaMlambo lisenkhangala, nakukusebusika nje lichwa lidla lubi, liyakhitsika nekukhitsika.

LekaMlambo kutsiwa batsi nabeva kutsi nayi ingene yakaNgwane, sekusuka logogo waBashele, lotala Mlambo, ente sihlati. Nenta lesihlati sewuphuma naletinye talukati bayaloya, baloya litulu. Lajika litulu lenta lichwa lelibi. Ifika leyakaNgwane seyifile ngemakhata. Seyigongobele, ayisakhoni nekulwa kahle. Kwaba kwehlulwa kwayo njalo bakaMlambo batigwazela nje.

Nayibuyela emuva imphi bafika bayabika kuMswati, kutsi: "Awu! Wena waphakatsi usehlulile. Sibulewe lichwa safika sesigongobele." Awu kwaba kubi sibili. Kepha yabindzisa nje ingwenyama. Baphela busika, kwetfwasa lihlobo laphelela, kwagidvwa iNcwala loyo mnyaka nayo yaphela. Kutsite ngalolandzelako umnyaka, ngeNdlovu lenkhulu sekuphele wonkhe umsebenti welive, sewuyayikhipha futsi Mababal' ahlome nengelilanga lelibi, uyayikhipha Mswati khawula bantfu ngemvimbi nangemvimbetelo! Ukhipha yona iNyatsi futsi.

Kutsiwa watsi natayikhipha kwelashwa inkunzi lendzala lesinembombo lomfincene wenta tivinco. Yelashelwa esibayeni eLudzidzini. Yatsi seyelashiwe yevakala seyibhonsa ikhonya. Kwatsiwa yikhululeni. Nembala bayikhulula. Yaphuma, ichutjwa yiNyatsi kudze kudze kaMlambo. Kuloku-ke phela kusehlobo, watsi uyaloya unina waMlambo kwafana nekusutela esitibeni. Yangena iNyatsi yaMswati yadla umhlanganiso yabachitsa bakaMlambo. Nakuya Mhlangala kudze kudze kulaMshwesh kanye nebakaNhlapho. Labanye basala bakhonta kuye Bashele.

TENTAKUTSI

TENTAKUTSI
----------------------
KUTSI NYONDLO
Kusho kusuka uphume ngemnyango, kutsiwa utsi nyondlo, ikakhulu endlini yesiSwati lelefuna kwekutsi ube ngatsi uyakhotsama nawuphuma.

KUTSI NGANYA
Kusho kuhlola njengasemnyango nje nawungephandle uhlola ngekhatsi, kutsiwe utsi nganya. Kantsi kuyashiwo futsi nekuvela uvelele kubantfu bahleti.

KUTSI GOLOJA
Kusho kusuka uphume nako.

KUTSI LUCU
Kushiwo kuvutfwa kakhulu kwenyama uma seyilvitsika (ilucuka), kutsiwa ivutfwe yatsi lucu.

KUTSI NCITSI
Kusho kushisa kamnandzi ngekhatsi endlini nakubasiwe, kutsi kushisa ncitsi. Nendzawo leshisako kutsiwa kusemncitsini.

Awngete takho nawe Ngwane tentakutsi

Tibongo Tengwenyama DLAMINI WESITSATFU

TIBONGO TENGWENYAMA DLAMINI WESITSATFU

Dlamini wesitsatfu utalwa nguLudvonga waMavuso, iNgongoni yeMavaneni, amtala entfombini yakaShiba. Emabito akhe ekutalwa kwakunguDambuza naLadzandzalukane. Lelinye labebitwa ngalo kwakunguSidvwabasilutfuli, ngobe ubuse bakaNgwane ngalesikhatsi besuka ngale kweLubombo baze batewufika lapha ngaseLuphongolo, lapho afike wakha khona umuti waseZibayaneni dvute nemfula Luphongolo. Njengobe kwakuhlalwa kuyalukwa-ke kuyalukwa live lelihle lekwakha tidvwaba kubomake tase tihlala tilutfuli. Kwase kutsiwa-ke nguSidvwabasilutfuli singabancwaba seta nemlandzakati, sibanga indlala. Leminye imiti yakhe kwakunguseMavaneni, naseNkhanini. Yena Dlamini utele Ngwane wesitsatfu.

Dlamini weNgongoni yeMavaneni.
Sidvwabasilutfuli longeweli ejubujweni lelishonako,
Uwela ngelesihlabatsi.
Mlawulela sive sakho ngendlela
Iya eMagubheni eNkhalaneni,
Ngekuncabela tive tikuhlasela kulaseMzimbayaneni.
Wamnika Ngwane indvuku;
Wachubeka nesive semaLangeni.
Msala yedvwa lowavutsekelwa ngebemlandvo
WaDlamini nesibili.
BeNguni bakutselekela ngetikhali,
Bebafuna litulu.
Umtsekeletile Ngwane.
Lowancengwa ngemadvuna neticu kumaLangeni,
Ngendvuna lenguDlamini
Letsandza kunyamalala.
Wasala wedvwa kaHlatsikhulu.
Nkhosi!
Wena weMavaneni!

Taga tesiSwati

UMUNTFU UTALA AZE AYEKUFA
---------------------------
Lesaga sisho kwekutsi noma ungakhulisa ucedze bantfwabakho bakhule babe badzala kepha bakhona labanye labasetawudzinga kukhuliswa njengebatukulu. Kulesinye sikhatsi kufa kuyafika kutsatse umtali bantfwana basale batingedzama sekutawufuneka umuntfu lotakubakhulisa. Ngako-ke nome sewucedzile kutala kepha ngoba solo uyakhulisa bese emaSwati atsi umuntfu utala aze ayekufa.

EMATINYO TINTSABA/LIGUMA
---------------------------
kutsiwa ematinyo tintsaba noma liguma ngoba afihle lukhulu, umuntfu uyasineka nawe wena utitjele kwekutsi uyakutsandza kantsi awuboni enhlitiyweni yakhe. Ungabombuka umuntfu akuhlekisa utsi wena uyakutsandza ngoba lamatinyo afihle lokukhulu.

LIGUNDVWANE LIPHILA NGEMAJOBO ESIHAMBI
---------------------------------------
Uma usekuhambeni ubogadza kwehlwelwa tintfo letimbi. Kuphindze kutsiwe lichwa litondza sihambi. Umuntfu utsi avakashile ekhaya avuke atitfwaphuta akhala ngemazeze lamlume busuku bonkhe kepha nine balakhaya angakanenti lutfo. Nakadzeni-ke bekunjalo sitsi sihambi siyavuka sikhandza lijobo laso selinembobo yemagundvwane kepha lelikhaya linemajobo lagaciwe noma emshayweni langazange sewadliwe ligundvwane. Kunjalo ke ekuhambeni. Kungako siSwati siphindze sitsi kuhamba kunyatsela emasimba ebantfwana ngoba ekhaya lelinebantfwana ikakhulu nabasafundziswa kutitfuma batitfuma ebaleni utsi uyafika wena sihambi sonyatsela lamangcoliso abo.

INKHONJANE YAKHELA NGELUDZAKA
---------------------------------
inkhonjane uma yakha sidleke sayo isakha ngeludzaka lelwenta tindilingana letincane isolo ibhaceka kudzimate kuphele. Uma isacala ungayitsatsa kancane utsi ngete saphela lesidleke kepha sigcine siphelile solo ibuyela iyekwenta loludzaka ibuye ibhaceke. Nasemphilweni kunjalo, tintfo ngete talunge masinyane kepha ngekubeketela nekungalahli litsemba utawugcina uphumelele. Baphindze labadzala batsi inja iyawacedza emanti ngelulwimi ngoba inja ayiwahubi manti njengaletinye tilwane kepha iyawaphakamisa ngalolulwimi lwayo. Uma uyibuka ungatsi lesitja ngete yasicedza noma ngete yakholwa kepha iyanatsa aze aphele lamanti.

INKHONTO IYANCENGWA
----------------------
lamagama akhulunywa kakhuku kubomakoti nabendzile ngoba ngesiSwati bayafana nebantfu labakhontile kulelo khaya, vele makoti nangena ekhaya ucala ngekucela inkhonto kumaketala wakhe. Nemuntfu nasemsebentini ufana nemuntfu lokhontile kuloyo mcashi wakhe. Uma-ke ukhontile ubotati kwekutsi sigaba sakho wena usikhonti kunetintfo longatenta kunetintfo lokungafuneki utente, utfobele umtsetfo walabo labangetulu kunawe kuze ube nenhlalakahle kuleyo ndzawo. Ungatfolakali sewenta ngatsi uphetse endzaweni lophetfwe kuyo.

KUNGAHLWA KWENILE
-------------------
Ebusuku uma sekumnyama kukhulu lokwentekako lebengete kwenteka emini, tonkhe tigameko leshwacisa lugogo tentiwa ngalesikhatsi kumnyama. Kuyafana-ke nekutsi nalishona kuvele kumile umena lapho ukhandza khona tonkhe tinhlobotetilwane letiyingoti, lokusho kutsi ubocaphela ebumnyameni ngoba buyafana nemena longalunywa yinyoka ibaleke ingene khona.

INHLWA AYIBANJWA NGENHLOKO ISAVELA
-------------------------------------
Uma uve indzaba letsite kepha wangayiva kahle, ubobindza ushaye shangatsi awati idzimate ivele lendzaba iphelele kahle khona uteyikhuluma kahle noma sewutsatsa tinyatselo utitsatsele entfweni loyatiko ungahatsateli. Kufana nenhlwa ngoba ihlala emgodzini uma uyibamba uboyilindza iphume iphele ngukhani ke utayibamba ngoba wetama kuyibamba kusaphume lenhloko itawuvele isitsele ungabe usayitfola nekuyitfola.

KWAKHO NGULOKUDLILE

KWAKHO NGULOKUDLILE

Bunandzi bekuba nentfo kuyisebentisa usitakale ngayo. Uma ungakayisebentisi, nome usho kutsi yakho kodvwa awubati bunandzi bayo. kufana nekutsi utsi unekudla, kepha solo ungakudli. Ungete watsi kwakho ngobe bunandzi bako awukabuva.

KUNGAHLWA KWENILE

KUNGAHLWA KWENILE

Uma sekuhwalele tinyenti kakhulu tinyenti kakhulu tintfo letentiwa ngebantfu lebengete batenta emini. Kuhlwa kufana nemena wona ufihla tonkhe tintfo, ngoba emeneni awukhoni kubona kutsi kunani. Nanasekuhwalele-ke kunjalo.

INGWE IKHOTSA EMABALA AYO LAMHLOPHE NALAMNYAMA

INGWE IKHOTSA EMABALA AYO LAMHLOPHE NALAMNYAMA

Umtali kufanele kwekutsi bantfwabankhe abatsandze ngekulingana bonkhe, angabi nekubandla. lesaga sisuselwa ekutsini ingwe uma itikhotsa, ayiwakhetsi emabala ayo, kepha iwakhotsa onkhe.

INALA KAYIHAMBI, KUHAMBA INDLALA.

INALA KAYIHAMBI, KUHAMBA INDLALA

Intfo lenhle umuntfu layentako ayivami kudvuma kakhulu, kepha kudvuma leyo lembi lake ayenta. Ingani nome iminyaka lekhunjulwa kakhulu yiminyaka yendlala, hhayi leyenala.

IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI.

IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI.
Akusibo bantfu labakhashane nawe labavama kukulimata, kepha kuba ngulabo labasondzelene nawe labakwati kahle. Umphandza yimbita lenkhulu lehlala emsamo. Ngendlela umphandza lomkhulu ngayo uyambelwa lapha emsamo incenye yawo isitsele emhlabatsini bese uyasindzelwa lamaceleni, awususwa, uhlala khona lapho. Ubalulekile-ke umphandza ekhaya lesiSwati ngoba ngulapho kuhlala khona netjwala bemadloti nakunemsebenti. Umuntfu lokubulalela umphandza wakho nje usuke akubulele. Akusiye-ke umuntfu longawati umuntfu loyo, kephana kuba ngumuntfu lowati kahle kutsi utabe ukubulele sibili uma akubulalele umphandza.

IMBIBA IDLA YETAYELE.

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho asitakala khona utawuphindze abuyele uma asenhluphekweni. Noma umuntfu sewake wamsita, utakutsi lapho adzinga lusito futsi abuye kuwe atewutigicita. Imbiba yinhlobo yeligundvwane, itsi lapho itfole khona kudla seyitawuhlale ibuyela kuleso sikhowa sayo. Bese sitsi-ke siSwati imbiba idla yetayele.

TAGA SESISWATI

TAGA SESISWATI

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho asitakala khona utawuphindze abuyele uma asenhluphekweni. Noma umuntfu sewake wamsita, utakutsi lapho adzinga lusito futsi abuye kuwe atewutigicita. Imbiba yinhlobo yeligundvwane, itsi lapho itfole khona kudla seyitawuhlale ibuyela kuleso sikhowa sayo. Bese sitsi-ke siSwati imbiba idla yetayele.

IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI.
Akusibo bantfu labakhashane nawe labavama kukulimata, kepha kuba ngulabo labasondzelene nawe labakwati kahle. Umphandza yimbita lenkhulu lehlala emsamo. Ngendlela umphandza lomkhulu ngayo uyambelwa lapha emsamo incenye yawo isitsele emhlabatsini bese uyasindzelwa lamaceleni, awususwa, uhlala khona lapho. Ubalulekile-ke umphandza ekhaya lesiSwati ngoba ngulapho kuhlala khona netjwala bemadloti nakunemsebenti. Umuntfu lokubulalela umphandza wakho nje usuke akubulele. Akusiye-ke umuntfu longawati umuntfu loyo, kephana kuba ngumuntfu lowati kahle kutsi utabe ukubulele sibili uma akubulalele umphandza.

INALA KAYIHAMBI, KUHAMBA INDLALA.
Intfo lenhle umuntfu layentako ayivami kudvuma kakhulu, kepha kudvuma leyo lembi lake ayenta. Ingani nome iminyaka lekhunjulwa kakhulu yiminyaka yendlala, hhayi leyenala.

INGWE IKHOTSA EMABALA AYO LAMHLOPHE NALAMNYAMA.
Umtali kufanele kwekutsi bantfwabankhe abatsandze ngekulingana bonkhe, angabi nekubandla. lesaga sisuselwa ekutsini ingwe uma itikhotsa, ayiwakhetsi emabala ayo, kepha iwakhotsa onkhe.

KUNGAHLWA KWENILE.
Uma sekuhwalele tinyenti kakhulu tinyenti kakhulu tintfo letentiwa ngebantfu lebengete batenta emini. Kuhlwa kufana nemena wona ufihla tonkhe tintfo, ngoba emeneni awukhoni kubona kutsi kunani. Nanasekuhwalele-ke kunjalo.

KWAKHO NGULOKUDLILE.
Bunandzi bekuba nentfo kuyisebentisa usitakale ngayo. Uma ungakayisebentisi, nome usho kutsi yakho kodvwa awubati bunandzi bayo. kufana nekutsi utsi unekudla, kepha solo ungakudli. Ungete watsi kwakho ngobe bunandzi bako awukabuva.

TISHO TESISWATI

TISHO TESISWATI

Kwetfwala tibunu- Kudvwala.
Kwephula luhleko- Kugegedzeka.
Kwentela emafayinali- kwentisisa.
kwenta letibukwako-kumangata, kuchaza.
Kuyifundza ivaliwe- kutibonela
Kuva tjwala-kweyana, kwedzelela.
Kutilahla ematsambo- Kutidzela, kutinikela.

KUHLONIPHISA INKHULUMO YASEKAMELWENI NGESISWATI.

KUHLONIPHISA INKHULUMO YASEKAMELWENI NGESISWATI.

Sive semaSwati sive lesihlonipha kakhulu. Ngaloko kunetintfo letingakhulunywa nje nganoma nguyiphi indlela.

Sizatfu lesenta letinye tintfo tingakhulunywa nganoma nguyiphi indlela sekutsi tibi temuti ngesiSwati atikhishelwa ngaphandle. Manje-ke uma sisemkhatsin' ebantfu, noma sesikhuluma takitsi kufuneka sitikhulume ngendlela yekutsi longasilo liSwati angativa nome eva kwekutsi siyakhuluma. Lesinye sizatfu, funa kuhabule bantfwana uma sesikhuluma tindzaba letindzala kunabo tonkhe tintfo sitimisa ngesihloko.

Ngako-ke siSwati sinemagama netindlela tekukhuluma letenta emaSwati noma ngabe akhuluma indzaba lenjani, akwati kuyikhuluma angayiva lo lekungakafaneli kwekutsi ayive. Ikakhulukati nakukhuluma bantfu labadzala emkhatsini kwebantfwana noma kukhuluma emaSwati emkhatsini kwetive.

Lendlela ingaba lusito kakhulu emikhambatsini lefana nasemisakatweni lapho ukhandza khona basakati bakhuluma nje basho magama lasindzako bangabuki kwekutsi kungenteka nebantfwana balalele, funa batsatse lendlela yekukhuluma njengalengiyo, kantsi kakusiyo, love bese liyaklaluka bantfu beswela inhlonipho yekukhona kubeka inkhulumo yabo ngendlela lengiyo. Noma kumbe kulalele bantfu labangesiwo emaSwati, lokungafuneki native letinye tintfo letingemasiko nemihambo yemaSwati.

Nati tindlela letimbalwa letisetjentiswa lapho kukhulunywa tindzaba tababe namake uma basendlini bobabili. Sibonelo nje lesi, tinyenti tindzawo letihlonishwako nakukhulunywa bakaNgwane. Netemitsi nemakhambi netinyanga tinemagama ato ekuhloniphisa. Tebukhosi nekubusa live nato futsi tinetindlela tato.
-----------------------------------------------------

UMKHONO
Sitfo sababe sangansense. Ungeva nje babe akhala ngekutsi umkhono wakhe uyacandza, kawusashisi.

UMCAMELO
Sitfo samake sangansense. Nakumake ungeva kutsiwa umcamelo walomake uyashisa kumbe uyacandza.

KUNGCUNDZA INSIKA
Kuhlangana kwababe namake. Ungeva nje umuntfu lomdzala atsi, nawutakuyophengula awuyingcundzi insika njengababe. Noma babe ungamuva akhala kwekutsi lokutsite angete akhona kukwenta ngoba ungcolile, abengcundza insika.

KULALA NGETINGUBO TELUHLANYA
Buka ngetulu. Kuyefana.

KUBAMBA
Kushiwo kutetfwala kwamake. Uma kutsiwa ubambile, kushiwo kwekutsi sewukhulelwe.

KUBANJWA
Kushiwo uma umuntfu lomdvuna aphetfwe ngugcunsula, kutsiwa ubanjiwe.

KWEMBATSISA INGUBO
Kushiwo uma babe ajabulisa make, kutsiwa umembatsisa ingubo.

KWEWETA
Buka ngetulu. Kuyefana.

KUGODLELA INGUBO
Kushiwo uma make ala kwembatsisana ingubo nababe, angafuni. Kutsiwa umgodlela ingubo.

KUTSI MAKE
Kungalesikhatsi babe ancenga make kwekutsi bembatsisane ingubo. Ungamuva nje babe atsi "lomake ungigodlela ingubo. Ngitsi nangitsi make angikhahlele."

BAKAMNCINA

BakaMNCINA

Ngendzabuko bakaMncina bakanye nebakaMkhwanati, Shiba kanye naboMalambe. Kuyaye kutsiwe beSutfu, lokungenteka kube liphutsa ngobe kadzeni lonkhe leli lakaNgwane kusuka eLusutfu kuya eNkomazi, kuya kuboNgwenya, boKupheleni, boMotjane naboMalolotja kubheka kuboNhlazatje, boTjakastad naboStingidolobha. Lonkhe lelo lalakhe tive letatikhuluma tilwimi letihlobene kakhulu nesiNdebele. EmaSwati-ke naleto tive abetibita ngebeSutfu.

Kutsiwa lesibongo sachamuka ngekutsi sive sakaMncina sasitsi nasivunula, bagabe lugogo lwenyamatane lamkhonweni kusuka engcoseni kuya esihlakaleni, lolugogo luvale wonkhe umkhono. Bakubita ngekuqina noma kuncina ngalolulwimi lwabo. Kwatsiwa boMncina, bantfu labancinako.

Bebakhelene naboMagagula baMnjoli bakaMncina, bakhe eDlangeni, eMdzimba, kuleli lakaGama lamuhla.Nome kungacaci kahle kutsi bebakhontile yini kumaTfombeni.Sekutsi mhla Somhlolo achitsa Mnjoli, inkhosi yebakaMagagula, nabo bakaMncina sebayachitseka emakhosi abo ayabaleka. Kutsiwa abheka kuMalutha.

Labanye kepha bakaMncina kababalekanga, babhaca eMdzimba, kulemitsandza legcwele khona. Sebayamenyetwa-ke nakuphela imphi, bayaphuma emitsandzeni bayakhontiswa kaNgwane. Sebakha umuti khona lapho eMdzimba, kwakha umnumzane lokutsiwa nguMabaleka, wakhona kaMncina, babukwa yindvuna yakhe Somhlolo, uSokhukhuza wakaHlophe. Nabo nje labatalwa nguye uSokhukhuza batikhulu kaLamgabhi. Abakhile alimile, afuyile, asebenta loMabaleka, asebenta kushuka tingogo. Nako uSokhukhuza anemkhuba wekutsi uma atenekile Mabaleka letingogo, asuke ayotiba yena.

Kamuva bakaNgwane sebahlushwa timphi takaZulu. Soyasuka uSokhukhuza utewubuta kuye Mabaleka kutsi kute yini lamatiko lonemutsi wemphi. Nguye lolatiko phela Mabaleka lonkhe lelive, nekuma kwalo. Mabaleka wamlayela bakaGama, latsi batiwa bakaMaseko kutsi bakhephi. Nako Sokhukhuza aya kumaNgcamane lamyalela laba bakaGama phasi kuMawelawela. Sewubuya nabo uSokhukhuza bakaGama beta enkhosini. Kutsiwa abayokwenta lentfo yabo phasi eLuphongolo ematubukweni lapho yakaZulu iwela khona nayita kaNgwane.

Akasekho uSomhlolo lapho, sewakhotsama. Watsi nakakhotsama wabekwa lapha eMdzimba emtsandzeni. Sekutsi nakuphela kuvuna likwindla, sewuyatsatfwa nakuya kudze kudze eMbilaneni lapho emakhosi akaNgwane abebekwa khona, abengakabekwa eMdzimba. Phela ngesiSwati sidvumbu sasingawuweli umfula ehlobo, kwakutila loko ngoba kutsiwa litawugcoba kuphele kudla emasimini. EMdzimba kucale ngaLudvonga wesibili kutsi emakhosi abekwe khona. Lapho abekwa khona uSomhlolo sekuba yindzawo lebalulekile. Sekuyababelwa nekubabelwa, umilo akufuneki ufike khona. Kubabela uSokhukhuza, ngumsebenti wakhe.

Sebalandziwe bakaGama le kuMawelawela, babekwa eMdzimba nabo bakhelana naMabaleka. Bakhile, sekuhlasela indlala lenkhulu, ivimbetela lonkhe live. Mabaleka ndzini loku ulimile nje unetilulu temabele, unetingungu letigcwele sancoti. Sebayasuka bakaGama bayokhala kuSokhukhuza, kutsi Hlophe safa yindlala. Utsi uSokhukhuza loku nami ngite lutfo, sitawutsini. Batsi boGama sitibonile tilulu taloMsutfu, tigcwele, unawo emabele. Soyasuka uSokhukhuza uhlomisa imphi yakakhe, lamajaha akaHlophe, nalaba bakaGama. Utsi ningagwazi muntfu ngoba akusiyo imphi lekhishwe yinkhosi le, uma kungachitseka ingati nawo emasondvo enyatsi enhloko kitsi. Iyaphuma-ke imphi ebusuku iyovimbetela kaMncina eMdzimba. Kutsiwe bafike nje babhule emahawu. Nembala nayifika kaMncina, iwukake umuti waMabaleka. Bhu bhu bhu emahawu! Nabavuka bakaMncina, hhawu yimphi! Nako babaleka babheka enyakatfo baze bawele iNkomazi. Nabewele iNkomazi iyabuya imphi. Sekutsiwa yakhani lapho boMncina.

Mabaleka utele Mfundza lotele Zikhotheni.

Ukhona lomunye wakaMncina, Ntantela lesingati kutsi abetalwa ngubani. Kutsiwa abeyiNyatsi ngekubutseka. Nemphini yaseMshadza, mhla kuhlaselwe Sekhukhune wahlabana. Yena-ke Ntantela wanikwa lela laseDwaleni kutsi alibuse.

Lelinye live laboMncina, uSomhlolo wakha umuti weMbelebeleni , wabeka khona inkhosikati uLaMncina, letele umntfwanenkhosi Mantintinti, lotele Mtfonga. EMaphalaleni khona kwakhiwa waseMaphalaleni, kaLaNdwandwe, uLaDzindzibele. Lonkhe lelo lalilakaMncina.

BakaMncina batila lunyawo lwenkhomo.

TINANATELO
Mncina.
Mkhwanati.
Mafuyandvuna.
Ginginini.
Nyawonkhulu.
Bikatana.
Wena wachamela esigodzini setjwala,
Wanyenyela Mkhwanati.

A borrower is slave to the lender

A borrower is slave to the lender. The age-old adage "A borrower is slave to the lender" encapsulates a fundamental truth about th...